Juba mõnda aega on see raamat mul voodiäärel lebanud, täna leidsin aega ja energiat selle lõpuni lugemiseks. Enamjaolt on tegemist veebis avaldatud kirjatükkide kohendustega, mis on loogiliselt seostatud ning raamatuna avaldatud. Raamatust leiab mitmeid asjalikke näpunäiteid ning meeldetuletusi ja viiteid teemadele, mida sageli põhjendamatult ebaolulisteks peetakse.
User Interface Design for Programmers
... tooks ta mulle selle: Olympus C-750 Ultra Zoom. Jõulude puhul on hinnaks 8750 krooni, mis tundub enam-vähem mõistlik ... aga see eeldaks vist kirjalikku lepingut, mille kohaselt ma järgnevad 10 aastat ühtki kingitust ei saa :(
Kamoon, ei saanud ma sellest raamatust aru. Sai lõpuni loetud, oli tore, aga poole peal tekkinud küsimused on jätkuvalt vastamata. 1) mis on selle raamatu (kirjaniku)fenomeni aluseks ning 2) mida püüab autor selle raamatuga öelda. Mis stiili esindab. Jne. Kui mul oleks hetkel veidi rohkem aga, kirjutaks pikema analüüsi raamatust, kuid arvan, et jätan selle seks ajaks, kui loetud läbi ka Alkeemik. Siis on pilt ehk selgem ja öelda rohkem. Mulle tõsiselt meeldiks lahata Coelhot tartuülikoliaalse filosoofia vaatepunktist. Samas ka teiste arvamused mehe ja tema kirjutiste kohta on teretulnud. Kuigi suvel vist niikunii ei kommenteeri keegi midagi. Peaaegu.
Üleeile sain sõprade käest lugemiseks Coelho raamatu Palverännak: Maagi päevik. Praeguseks on umbes pool läbi ja segadus suur. Mida see raamat endast kujutama peab? Ühelt poolt on tegemist justkui äraspidise eneseabiraamatuga (viha tundes pigistage nimetissõrme küünega pöidla küünenaha alla - ja halbu mõtteid jääb vähemaks), teiselt poolt on see justkui muinasjutt (maagilised võimed), kolmandalt poolt päevik (mida see ju tegelikult on), neljandalt poolt ...
Ühesõnaga raamat esindab samaaegselt mitmeid stiile, ˛anre ja mida iganes veel. Mis on aga selle taotlus? Minul kui filosoofil (ikkagi paberitega, nagu ka Raja tänava rahvas) on raske võtta omaks raamatu lihtsakoelist elutõdede esitamise viisi. Jah, halbade mõtete peletamine muudab meid õnnelikumaks. Jah, argiväärtused on sageli pealiskaudsed. What else is new?
Tahaks selgust saada - kuidas raamatut võtta. Kui üldse võtta. On see filosoofia? Müstika? Seikluskirjandus? Eneseabi? "Kui miski kõlbab kõigeks ..." ehk valik tuleks teha. Kas hakata veeharjutusi tegema oma intuitsiooni esilekutsumiseks või tuleks selle peale vaid muiata?
Eile sain läbi Pattersoni. Kas tõesti vaid selleks, et tellida raamatu järg? Ühesõnaga see, kui alguses ei öelda, et raamat järgneb, ei ole räpp. Kohe üldse ei ole.
Järgmiseks kas Krulli "Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat", mis kord läbi sirvitud, aga põhjalikumat süvenemist nõuaks, või siis Kingi "The Girl Who Loved Tom Gordon". Iseenesest oleks muidugi mõistlik lugeda läbi Dreamcatcher enne selle filmi Tartusse jõudmist, kui see päev kunagi saabuma peaks.
Ja Y2K ei loksuta.