Jeruusalemm - vastupidiselt kirjelduses öeldule tundus mulle küll, et kuritegevus (varastamine, petmine, tapmine) tasub ära, kui nüüd filmi uskuda. Oli actionit, oli mõtlemapanevaid dialooge (meelde jäi eriti see, kus peategelane parasjagu jõukast perekonnast neiuga autos istub ja küsib, miks need, kes on viletsusest pääsenud, tahavad seda ikka vaatama tulla). Miks käivad heaoluühiskonna liikmed vaestes piirkondades? Tasub hetkeks mõtlema jääda. Film oli igati hea, põnev vaadata. Soovitan.
Õnnetus - Hong-Kongi põnevik professionaalsest kretinismist. Paranoia on kerge tekkima, kui töö peamiselt kokkusattumiste lavastamisest koosneb. Detailid loos ning detailid filmis endas. Olulised. Mulle meeldis filmi tempo ja kaameratöö; meeldis see, kuidas neidsamu detaile kohati ootamatult tugevalt rõhutati. Vaatemänguna hea, jälgimiseks hea, lugu hea. Soovitan.
Jermal - läksin vaatama, sest aeg sobis. Ootasin vähe, sain rohkem. Peategelase mehistumine ning tema suhe isaga jätsid pigem paralleelsete kui seotud lugude mulje. Mis ta seal ikka niiväga mehistus - õppis lihtsalt igapäevast tööd paremini tegema. Sellest hetkest aga, kui isa oli sunnitud oma korrespondentsi edasilükatud läbilugemise siiski kiiresti ette võtma, muutus olukord. Isa, kes õppis kirjade ja fotode järgi oma saabunud poega tundma. Poeg, kes isa pooleldi vabandavat ärganud südamlikkust märgates otsustas talle "tagasi teha", tõrjudes isa püüdlusi, kuid tundes ennast samas turvaliselt ning olulisena. Inimlike tunnete mäng keset ookeani. Polnud paha.
Reykjavik-Rotterdam - oluliselt parem, kui Islandi filmilt ootasin. Pole nendega ikka veel harjunud. Kohati küll etteaimatav - kui palju on filme mis sellest patust täiesti priid - kuid samas olulisi pöördeid ja põnevust pakkuv. Töösuhted, sõbrasuhed, peresuhted. Action. Ja siis veel veidi. Nalja sai kah. Siiras. Soovitan.
Eastern Plays - Bulgaaria (mitte Türgi, nagu teadustati ja parandati) draama, mis käis läbi palju teemasid, kuid rääkis vähestest. Ei olnud otseselt paha, kuid jättis kahetsusväärselt avamata uksed, mis oleksid filmile sügavust lisanud. Idee oli ilmselt hea, teostus jäi kehvaks. Ei soovita.
Hiiglane - soe ja muhe film normaalsetest inimestest. Soovitan.
Jänku ja pull - sürrealistlik film, milles Mighty Booshi igal sammul märgata võib. Jäi mulje, et kutid püüavad kaasagset Monty Pythonit teha. Absurdi on lademetes ja tegelaskujud on omamoodi täitsa vahvad. Ööfilmina peale veini ja muud säärast oli OK, keset päeva ajaks ilmselt juhtme kokku. Visuaali ja üldise teostuse mõttes soovitan vaadata, kui aga absurd ei istu, siis pigem mitte. Polnud paha.
Kumminukk - väga, väga kujundlik film, milles lapse moodi maailma tundma õppiv (anatoomiliselt täpne ning kasutajasõbralik) ellu ärganud kumminukk avastab lühikese aja jooksul elu, olemise, armastuse ja surma. Väga hea visuaal ning tähelepanu detailidele. Inimlik ning loomulik, samas paljut sellist pilav. Oli väga huvitav jälgida ning jättis hea, aga mõtliku tunde. Soovitan soojalt.
Leave a comment