Rämedalt külm oli täna. Läbi akna paistis täitsa okaa, aga õhtul välja minnes võttis ikka korralikult lõdisema. Lisaks jäi 2 trammi vahelt ära ning need kihutasid enne kolmandat, õigeagset, peatusest mööda. Urr.
Albert Heijni poodides, mis tunduvad olevat kõige sagedamini esinevad toidu- ja esmatarbekaupade poed, ei saa krediitkaardiga maksta. Mingi siseriikliku PIN-kaardiga pidavat saama. Tüütu.
De Keuken van 1870 on väga mõistliku hinnaga väga mõistlikku kodust toitu pakkuv söögikoht. Kahju, et sinna varem ei jõudnud. Lisaks tavamenüüle tundub seal olevat ka hooajaline valik (kõik peale tavamenüü oli kohalikus keeles, nii et ma oletan). Kõik toidud, mis laiali kanti, nägid väga isuäratavad välja ning minu valik ka maitses hästi. Erimenüüst jäid silma veel ka praetud lest (vist oli lest) ja veinikastmes karbid friikartulitega (selline Belgia teema). Igastahes tahaks tagasi minna ja veel proovida. Melu oli kah mõnus, lauad on üsna lähestikku ning rahvas vestleb aktiivselt. Omavahel. Aga ikkagi oli seltskondlik. Teenindaja oli ebahollandlaslikult lahke ja sõbralik. Võinoh, tegelikult stereotüüpsele hollandlasele mittekohaselt - minu seekordse siinviibimise ajal ei ole ma ninapidi kokku sattunud ühegi ebaviisaka teenindajaga, enamasti ollakse kas viisakad või väga viisakad.
Kokkuhoidlike inimestena ei osta hollandlased mitte Ligne Roset'st erilisi seinalampe, vaid värvivad lambipirnidel tipud hõbevärviga ning keervad need niisama soklisse, ilma lambivarju lisamata. Tulemuseks on seinale peegelduv valgus, mis ei pimesta (kuna otse silma ei paista midagi). Mujal pole sellist lahendust massiliselt kasutuses märganud. Umbes nagu Hiina autode toonklaasid, mis olid esiustel ühest servast peegli juurest täiesti läbipaistvad - massiliselt näha, aga ainult seal.
Jõudsin arusaamisele, aga mitte veel veendumusele, et Amsterdam on igaühe peas tekkiv linn. Iga paganama päev leian ma mingi ristmiku või ringtee või tänava või hoone, mis on pärit mõnest teisest linnast, kus ma kunagi käinud olen. Kummaline.
Leave a comment