Eelmine kord Amsterdamis käia oli umbes 10 aasta eest. Läbisõidul. Meelde jäi lilleturg, maitsvad saiakesed ning korpulentsed meelad mustanahalised daamid punastel tänavatel.
Hotelliks on citizenM Amsterdam City. Kohe WTC vastas - linnasüdamest natsa kaugemal kui kivivise, kuid trammipeatus on maja ees ning metroopeatus 5min kaugusel. Hotell on üsna omapärane - vannituba pole, nii WC kui dushiruum on ruumis sees omaette klaasist silindritest. Kodukalt näeb, mis ja kuidas. Üksikule reisijale (või siis ilmselt turteltuvidele) täitsa OK.
Neiud vaateakendel olid kenamad (harjumuspärasemad) kui eelmisel korral. Enamik neist on välimuse järgi ilmselt kusagilt meie kandist, mitte siinsed kohalikud. Võimalik, et äri saaks ka eesti keeles ajada - mis tähendaks muidugi ühtlasi ka seda, et neiu vanemad on perekonnatuttavad vms.
Coffee shopid on seal piirkonnas igal teisel sammul. Täna ei läinud. Eks homme paistab. Lähemal on kah, aga need tunduvad kahtlased.
Hinnad ei ole sõbralikud. Õlu maksab pubis 5+ eurot klaasi eest (grammike vähem väga juustustes kohtades). Restoranid on tühjad. Kiirsöögikohad on täis. Tundub et kohati pole majanduse praegune olukord siinsete ärimeeste teadvusesse veel jõudnud. Tõsiselt tühjad olid - ehk siis mitte ühtegi külastajat.
Sõpradega olemise linn tundub ikkagi olevat.
Leave a comment