Lohetätoveeringuga tüdruk - võib-olla tõesti "grishamlik", nagu PÖFFi veeb seda kirjeldab. Päris kindel ei ole, kuigi just see osa kirjeldusest tekitas huvi filmi vaatama minna. Ma ütleks et pigem "midsomerlik", kus kõik kõiki teavad ja tapavad, ainult et viidud paari lennutunni jagu põhja poole, kaotatud maalilised inglise külakesed ning asendatud need (kah omamoodi maaliliste) lumme mattunud Rootsi saarekestega ning Midsomeris ekraani taga toimuv veristamine on toodud ekraanile. Kohati üsna karm, kohati südamlik (umbes 4 minutit). Pinget ja põnevust jagub filmi lõpuni, natukene kannatlikkust ja istumispraktikat nõudes - kestab film 152 minutit. Soovitan.
Öö Supermarketis - väidetavalt komöödia, selline hiina oma. Umbes nagu kogu see hiina kaup mis Hiinale halba kuulsust on toonud. Ja sama naljakas, nagu jaapanlaste jaoks roosa Hello Kitty vibraator. Naerda saab küll jah, eriti kui kinosaalis istub kõrval neli hiinlast, kes pidevalt naeru kihistavad, ja taga kaks hiinlast, kellest noorem (no nii kuueaastane ehk) tihti naljade peale kilkab. Ma täitsa usun, et hiinlaste jaoks on see naljakas filmi. Saalist lahkus seansi ajal kümmekond kohalikku - meie maitsele pole see "päris see". Istusin lõpuni, surusin alla mõtlemisvõime, põhjamaise kriitilisuse ning tõsiduse ja püüdsin filmi nautida. Kui mul hiinlasi kõrval poleks istunud, kes ekraanil toimuvale südamest kaasa elasid, oleksin ilmselt ka ise järgmist filmi mäkki ootama läinud. Ei soovita.
Esimene rühm - venekeelne anime (Venemaa-Jaapan-Kanada), millest peaaegu et poole moodustavad pseudo-ajaloolised pseudo-propagandistlikud venekeelsed intervjuud reaalsete inimestega. Lugu ise on hea ja paljulubav, kuid teostus - kuigi omamoodi huvitav ja minu jaoks esmakordne selline - on ikkagi paha. Väga paha. Võinoh, probleem on selles, et päris suure potentsiaaliga anime (pioneerid ikkagi!) on selle "huvitava" teostusega ära hakitud ja ära rikutud. Kohe üldse ei soovita.