Kui ma väike olin, ostsid vanemad ikka igasuguseid asju. Mänguasju ja mitte niiväga mängu asju. Mäletan seda, kui häiritud ma olin sellest, kui mõni suurem ost minu jaoks asjatu tundus. Nagu näiteks gloobus-öölamp. Suur asi, kallis asi. Minu huvi geograafia vastu oli tol hetkel ... lähedal olematule. Või siis pikksilm. Väga vinge pikksilm. Ilma, et ma oleks kunagi avaldanud soovi omada pikksilma või et ma oleks midagi pikksilmadest teadnud.
Hakkasin täna mõtlema selle peale, et miks see kõik mind omal ajal häiris. Tunne, mis on meeles, on sõnastatav justkui "Miks te nii palju kulutasite, aga enne minu käest ei küsinud?". Kas ma ikka tahan/vajan seda gloobust või pikksilma. Aga kuna üle anti need säravate silmadega, siis pidin näitama, et olen saadu üle õnnelik. Et ma oskan sellest rõõmu tunda. Eks pikapeale sai enamikele asjadele mingi kasutus ikka leitud, pikksilm oli üsna tihedas kasutuses, kuid alguses ikkagi pigem kohusetundest kui tõsisest huvist. Hiljem harjumusest, vähem kohusetundest.
Kui tihti lapsed üldse rõõmustavad suuremat sorti kingituste üle ning kui tihti teevad nad vaid rõõmsa näo, kuna kohusetunne sunnib? Kas ja kuivõrd peaks arvestama laste soovidega ning kui palju võib neid suunata, pakkudes vahendeid alternatiivseteks hobideks?
Mul on meeles see, kuidas mul oli vanematest kahju. "Nüüd panite selle asjaga küll mööda". Kahju neist, kuna nad olid näinud vaeva, mõelnud, soetanud. Kulutanud raha. Ja minu jaoks oli tegemist õlgu kehitama paneva ostuga. "Jah, olgu, aga milleks?".
Eks neid asju ole hiljemgi juhtunud. Sellest ajast, kui ma gümnaasiumis juba ise korralikku raha teenima hakkasin, oluliselt harvemini. Aga vahepeal ikka. Ma tean, et nad tahavad parimat ja on seda alati tahtnud. Tundub vale teha vaid nägu, et nende pingutus läks täppi. Aga sama vale tundub ka neile öelda, et ei läinud. Sest andmise rõõm on suur rõõm. Ja tegelikult läheb nende pingutus tihti täppi. Aga need mõned korrad, kus kohe üldse mitte ... need jäävad painama. Praeguse seisuga tagasi vaadates suisa kahekümneks aastaks. Ilmselt kauemakski.
Leave a comment