märts 2008 Archives

Getting to Good Enough

Samad põhimõtted kehtivad ju ka mujal kui isiklikus arengus ja saavutustes. Enamik projekte, mida ette võtta, on allutatavad samadele reeglitele - selle asemel, et alati 101% saavutust taga ajada, tasuks võtta väiksemaid samme - ka hästi (mitte perfektselt) läbiviidud sooritusest on kasu ning suure tõenäosusega on see trepikiviks järgmistele saavutustele - ühe hüppega on kah tihti võimalik kõrgele jõuda, kuid naba võib ikkagi ära venitada (või siis liiga hilja aru saada, et lagi on madalamal kui põrandalt tundus).

Urmas Sutrop: veel eesti keelest ja integratsioonist

Räägib väga konkreetselt sellest, et keele struktuuri muutus on tõsisema mõjuga, kui laensõnad. Tunnistab, et eesti keeles on palju laensõnu, millest mitmed on saanud keelele omaseks. Ja siis hakkavad kommentaatorid plõksima sel teemal, et miks ikka kasutab mees sõna "situatsioon", mitte sõna "olukord". 

Püüan nüüd mõista, kas asi on kommentaatorites (otsitakse artiklist teema, millest aru saadakse, ning hakatakse selle kallal närima), eestlastes (raske on häid asju öelda, seega ütleme halbu), Sutropis (kui peab paika mõne blogija oletus, et S on hinges ekstreemne nats, kellel tegelikult kapis ka tanksaapad olemas) või üldises madalalaubalisuses.

Postimehes lühike artikkel ning Youtubes vastav video.

Tegelikult kah tuli hirm peale. Ma võin ju ise teeoludega arvestada, kiirust mõistlikult valida ja mida kõike veel - samas on teel sellised inimesed, kelle tõttu võin ma ikkagi avariisse sattuda. See ei oleks loodusjõudude mõju, mida raske kiruda (no sajab lund, sajab, füüsikaseadused kehtivad), vaid ühe teistega mittearvestava inimese loll tegu.

Ma ei tea, kas näidishukkamine oleks parim lahendus; kuidagi peaks aga tagama, võimaluste piirides, et sellised inimesed kunagi enam autorooli ei satuks.

Meie riigi integratsioonipoliitika tulemusena muutub keel tundmatuseni. Keelekaitse seisukohalt on kõige parem, kui integratsiooni ei toimuks – venelased räägiksid oma keelt ja eestlased omavahel eesti keelt, ilma et nad kokku saaks.

ning

Eesti keele vaenlane ei ole inglise keel, nagu paljud proovivad propagandistlikult väita. See ei puutu meie keelega üldse kokku. Eesti keele vaenlased on ikkagi need, kes õpivad eesti keelt siin ja hakkavad seda kasutama nii kõnes kui kirjas.

Urmas Sutrop: eesti keele suurim vaenlane on integratsioon

Ma oletan, et hr Sutrop pidasin silmas seda, et inglise keel mõjutab meie keelt enamasti uute sõnade lisamise näol (ja pole seega tema arvates ohtlik), vene keel aga moonutab olemasolevaid sõnu ning grammatikat ning on seetõttu ohtlik. Sama ka ukraina keele vms keelega, mille emakeelena rääkijaid meil rohkem on. Kui meil oleks Eestis ka mainimisväärne ingliskeelne kogukond, oleks inglise keel samasuguseks ohuks.

Kui mu oletus on õige, siis olen Sutropiga nõus. Te ei ole või?

Lisa: Mirri postitus ja kommentaarid, Kati postitus ja kommentaarid