eine kahele

Ühesõnaga, mõtlesin baklazhaaniga eksperimenteerida.

Mõnes mõttes on hea, et paari päeva eest Stockmannist ostetud baklazhaan enam oma esimeses nooruses polnud - tol korral jäi roog valmistamata, kuid samas ega tookord päris kõiki komponente ka kodus polnud.

Ostsin täna Selverist uue baklazhaani (korralik) ning muud asjakohast. Viimasel ajal olen hakanud vaatama läätsede poole - väga head on. Punased valmivad kiirelt, rohelistega läheb kauem aega (leotus + pikem keetmise aeg). Seekord kasutasin punaseid.

Esmalt lõikasin baklazhaani seibideks (no 2 cm paksused). Asetasin need jaheda soolase veega täidetud kaussi ... kuid kuna elukas on õhku täis, jäid kõik tükid vee peale ujuma. Okei, taldrik kausile peale, surumaks tükid vee alla, ning omakorda veinipudel selle peale, raskuseks (rohkem seda veinipudelit täna ei kasutatud :)).

Tükeldasin kaks sibulat. Võtsin suure poti, valasin põhja õli. Tükeldasin 4 imeõhuksest viilu peekonit (tükid 1 cm x 0,5 cm ehk)ning valasin selle potti õli sisse. Natukene aega praadisin ning seejärel valasin potti tükeldatud sibulad. Veel natukene aega praadisin ning lisasin hästi peeneks hakitud küüslaguküüne (tavasuuruses võiks neid 2 olla, aga mul on mingisugused mutandid, ainuüksi millest saaks Aafrika küla söönuks). Praadisin kõike senikaua, kuni sibul muutus poolläbipaistvaks.

Valasin potti pool liitrit puljongit (loomaliha). Tagantjärele võib nentida, et vedelikku sai liiga palju, 300ml oleks olnud piisav selle läätsekoguse jaoks. Igastahes, puljong sibulale selga, paar keerutust ning seejärel jaheda veega loputatud läätsed peale (kui ei loputa, vahutavad keetes nagu tormine meri). Kuumus madalaks (3-4 vahel oli mul), kaas peale. Niimoodi peaks punased läätsed hauduma ca 10 min, ma püüdsin kauem hautades vedelikku vähemaks saada, tulemuseks olid ülekeenud (liiga pehmed) läätsed.

Kui läätsed hakkasid valmis saama (noh, 4 minutit jäänud umbes), siis esmalt purustasin kuivatatud basiilikut (värsket polnud saada) ja lisasin selle hautisele. Võtsin veinpudeli alt baklazhaaniseibid, kuivatasin need köögipaberiga ning asetasin pannile, kus õli oli juba kuumaks aetud. Peab arvestama, et baklazhaan imeb üsna palju õli enda sisse - algse leotuse asemel võib tükid ka lihtsalt soolaga katta ning hiljem ära pühkida, see peaks aitama imavust vähendada. Niisiis, õli pannil kuum, baklazhaaniseibid pannile. Mõlemalt poolt tunde järgi. Kui tundub, et valmis, siis mitmekordne köögipaber taldrikule ja tükid selle peale. Ja siis teine paber peale. Pann las olla kuum edasi - sinna tuleb nüüd panna viilutatud tomat (ühest tomatist kolm kuni neli viilu). Tomat praadida mõlemalt küljelt, aga kiiresti ja mitte väga kaua, muidu kaob igasugune struktuur ja värv.

Kui tomat valmis, siis läheb serveerimiseks. Esmalt taldrikule baklazhaaniseibid ning nende peale tomativiilud. Ühe seibi peale üks viil. Inimese kohta pakuks ma kaks kuni kolm seibi-viilu. Raputada üle värskelt riivitud parmesaniga (uskuge mind, tasub ära see kulutus riivile ja parmesanitükile). Asetasin seibid taldriku äärde ning taldriku keskele läks läätsehautis. Hautise peale raputasin veel veidi basiilikut - parim oleks ikkagi värske, või siis värske petersell.

Järeldused:
- usu pakile kirjutatud vedeliku kogust läätsede keetmisel-hautamisel
- värske parmesan on imeline
- ma sooviks gaasipliiti ja/või korralikke nõusid JA suuremat kööki
- teise portsioni oleks võinud süüa ära keegi teine, antud juhul on mul homne toit olemas
- üldiselt aga, kui kätte võtta, üllatan vahel iseennastki