Õhtusel/öisel ajal tööd tehes on tore saada peale 10 saadetud kirjale paarikümne minuti jooksul ka vastus. Küsimused, mille lahendus oli planeeritud järgmisesse päeva, saavad selle juba täna ning vabastavad homses päevas oma koha järgmistele tegevustele. See on hea.
Üleüldse on viimasel ajal töö tulemuslikkus soovida jätnud. Ei midagi katastroofilist (veel?), kuid ... mitte päris see, mis võiks ja peaks. Erinevate segajate likvideerimine aitab tulemuslikkuse parandamisele loomulikult kaasa. Hetkel tuleb tahaplaanile suruda ka küsimus selle kohta, millega ma oma järelejäänud elu sisustada soovin. Abiks vastused on teel. Loodetavasti.
Ma siiralt loodan, et parim võimalus normaalselt elada ning mitte enneaegselt vananeda on mitte mõelda kaugemale ette kui viis aastat. Näiteks see, et valitud kõrgharidus ei paku kaugemaks tulevikuks mitte mingit turvalisust võib päris hirmutav olla. Ja selle turvalisuse puudumise pärast jõuan juunis 2011 küll muretseda:)