Usaldusväärsus
Täidame alati oma lubadused ja peame kinni kokkulepetest.
Audentes Grupp, Missioon ja väärtused
Põhimõttelised erinevused eesmärkides on viinud Audentese erakooli Tartu filiaali ümber toimuva nüüdseks juba meediasõja tasemele. Mis siis tegelikult toimub?
Tänases Postimehe artiklis Lapsevanemad lähevad Tartu Audentese erakooli eest kohtusse kirjeldatakse ülevaatlikult asjade käiku.
Viis aastat tagasi (aastal 2002) soetas Audentes Tartus kinnistu, millel asus tolleks ajaks sanitaarremonditud koolimaja. Eesmärgiks oli kasvavale koolile uute ruumide leidmine seniste Sangari majas paiknenud ruumide asemel. Linnavalitsus oli sellise ettevõtmise poolt. Nende huviks oli, niipalju kui sellest ajast teada on, koolimajas just kooliga jätkamine. Audentes otsis uusi ruume, linnal vabanes koolimaja. Minu mäletamist mööda lubas Audentes kinnistul olevaid hooneid edasi remontida ning arendada, mis oli üheks põhjuseks kinnistu madalale hinnale - naeruväärsed 2,9 miljonit. Kinnistu väärtus tol ajal oli juba kõrgem, kui mainitud summa. Linnal aga polnud võimalust hoonet üleval pidada ning Audentese pakkumine, kuigi madal, tähendas nii kooliga jätkamist kui hoonete renoveerimist. Kinnistu müüdi Audentesele.
Lepingus oli muude punktide osas kohustus tagada ostetud hoonetes haridustegevus viieks aastaks. Hetkel võib tagantjäreletarkusena küsida, miks kõigest viis? Ma ei tea, kas ja kui palju lahinguid selle punkti üle enne lepingu sõlmimist peeti. Võimalik, et pikema perioodi seadmine poleks reaalse lepinguni viinud. Ma ei taha uskuda, et Audentese omanikel tol hetkel peas suur kinnisvaraplaan küpses, mis lühikese tähtaja seadmisega kiiremini rakenduda võinuks. Võimalik, et tegemist on suusõnalise kokkuleppe "Muidugi me jätkame seal kooli pidamisega" igaks juhuks fikseeritud kirjaliku variandiga. Viis aastat - noh, et oleks mingisugunegi periood. Kes teab, mis näiteks 20 aastaga juhtuda võib - igaks juhuks nii pikka perioodi ei sätesta.
Hetkel soovib Audentese omanikering - nüüdseks küll läbi teise firma, kellele kinnistu vahepeal müüdud - valduste eest 37 miljonit krooni, potentsiaalseimaks ostjaks tundub olevat Tallinna Tehnikaülikool.
Eelpool kirjeldatud viieaastase perioodi lõpp selle aasta sügisel andis Audentesele võimaluse koolis õppivate laste vanematele aasta alguses laiali saata teated kooli sulgemises. Käesolev õppeaasta jääb Audentese erakooli Tartu filiaalile viimaseks.
Lapsevanemad olid jahmunud, nördinud, kurvad. Õnneks aga ka leidlikud ja teotahtelised, mis viis nende poolt mittetulundusühingu TEHES (Tartu Erahariduse Arendamise Selts) asutamiseni. MTÜ eesmärk on luua olemasoleva baasil uus kool, kus õpilased saaks jätkata. Audentes on lubanud müüa kogu vallasvara sümboolse hinnaga. Õpetajatest enamik on nõus uues koolis jätkama. Õpilaste enamus samuti - kuigi paljudel on praeguse seisuga teise kooli järgmiseks aastaks koht leitud.
Hetkel teevad kooli õpetajad tõsist tööd uue kooli õppekava ning muude vajalike dokumentide kallal, et need tähtajaks (märtsi lõpp) HTM-ile esitada. Lahendamata on aga hoonete küsimus.
Kool vajab tegutsemiseks hooneid. Tartu linnal hetkel ühtegi sobilikku hoonet pakkuda pole - koolimajaks ei sobi iga piisava ruutmeetrite arvuga pind. Koolimaja võiks ehitada, kuid selleks pole aega, kuna õppetööga soovitakse sügisest jätkata.
TEHES on teinud Audentese (ja praeguseks hetkeks kinnisvara omanikuks oleva firma Evernord) omanikele ettepaneku osta kinnistu ära 20 miljoni krooniga. Selle summa on nõus välja käima mõned Tartu ärimehed (nimeliselt Veeber ja Seli).
Audentese omanikud ei ole nõus kinnistut alla turuhinna müüma. Nõutud summa - 37 miljonit krooni - käib aga TEHES-ile isegi koos sponsoritega üle jõu. Ma ei usu samas, et hind on ainus kriteerium - oluline on ka selle hinna kujunemise alus. Tundub tõenäoline, et Tartu ärimehed ei ole nõus maksma Tallinna ärimeestele raha, mis läheb üle kulutatud summade. Ehk siis - vajalikud 17 miljonit, mis puudu jääb, oleks Audentese omanike jaoks kasum, mitte kulude kate. 17 miljoni krooniga Tallinna ärimehi nuumata ei ole rahale kõige mõistlikum rakendus. Tartu-Tallinn. Tallinn-Tartu. Ärimehed.
Nüüd läheb asi inetuks.
Kas praegused omanikud peaks müüma kinnistu alla turuhinna? Hetkel käib põhimõtteline vaidlus just selle küsimuse üle. Audentes on seisukohal, et ei peaks. Äri on äri. Kinnistule on olemas ostuhuviline ning tegemist on haridusteenust pakkuva asutusega (TTÜ). Mis võiks olla reaalne põhjus eelistamaks ostjana poole vaesemat TEHES-t?
Meediasõjas püüab TEHES rõhuda eetikale. Kui vaadata kinnistu ostmise ja arendamise ajalugu, jääb tõepoolest mulje, et hetkeseisuga on Audentese jaoks kogu ettevõtmine taandunud kinnisvaraprojekti tasandile. Miks aga on kadunud soov kooli pidada?
Lapsevanematele saadetud selgituses mainiti, et kool toodab igal aastal kahjumit suurusjärgus 1,5 miljonit krooni. Kuhu see raha kulub? Erakool, nagu ka riigikoolid, saab riigilt pearaha. Kooli raha kulub õpetajate palkadele, õppevahenditele ning hoonete ülalpidamisele. Viimastel aastatel on Audentes maksnud Tartu kooli hoonete eest renti Evernordile. Omanikud neil kahel firmal, tuletan meelde, on samad. Hind, mida ruutmeetri eest maksti, on turuhind.
Sissetulekud - pearahad, õppemaks - ei kata kulusid. Kool toodab kahjumit. Selline äri, mis on kahjumlik, tuleb ära lõpetada.
Kas ja kuivõrd põhihariduse pakkumine on või saab olla äri, on omaette eetiline probleem.
Murelikuks (ja mõnevõrra kahtlustavaks) teeb see, et kogu Tartu filiaali eksistentsi ajal on Audentesepoolsed pingutused äri ajamiseks Tartus olnud minimaalsed. Enamik projektidest, niipalju kui neid teha on jõutud, viidi läbi pigem kohalike inimeste ideede baasil ja jõududega. Ega selline variant halb pole, lihtsalt kui tegevusteks finantseeringuid ei tule, on võimalused piiratud. Suurim kampaania, mida ma mäletan, oli seotud gümnaasiumi avamisega Tartus - reklaamid ajalehtedes, osalemine messidel jne. Tulemus oli see, et gümnaasiumit ei avatud - sisseastujate tase polevat olnud piisavalt hea. Võimalik. Kampaaniast polnud aga kasu erakooli kui fenomeni ideoloogia selgitamiseks. Miks peaks lapse panema erakooli? Miks see parem on?
Kui lugeda artiklite kommentaare, jääb mulje, et arusaam erakooli olemusest on pehmelt öeldes puudulik. Arvatakse, et hindeid saab seal niisama (või raha eest), õpilased on keskmisest oluliselt rumalamad ja anti-sotsiaalsemad. Oma rumalusest hoolimata on aga needsamad õpilased ülbed, elitaristlikud. Niimoodi arvatakse.
Lapsevanemad, kes igakuiselt õppemaksuna ca 1500 krooni välja käivad, usuvad midagi muud. Usuvad seda, et väikesed klassid (kõige suurem on aja jooksul olnud 22 õpilasega) aitavad õpetajatel paremini õpilasteni jõuda. Usuvad sellesse, et väikeste klasside ja väikese kooli puhul on side kooli ja lapsevanemate vahel tihedam, asjalikum. Usuvad sellesse, et põhikoolis võiks lapsel olla õigus lapsepõlvele ning pidev piitsutamine a la eliitkoolid ei ole mõistlik. Usuvad, et nende lapsed õpivad koolis neid väärtuseid, mis nendest asjalikud inimesed teevad. Usuvad sellesse, et kõige selle eest 1500 krooni kuus ei ole palju makstud.
Kuidas need lapsevanemad tee erakoolini leidnud on, ma ei tea. Kõigi kohta vähemalt mitte. Paljud lapsevanemad on valinud Audentese erakooli peale seda, kui nende laps on käinud sealsamas eelkoolis. Õpetajad, koolimaja, pehmed väärtused - see on midagi sellist, mis on lapsevanematele meeldinud.
Kas teised koolid on halvemad? Kas selliselt saab üldse küsida? Minu arvates pole teised koolid (tavakoolid, suured koolid) halvemad, vaid teistsugused. Suuremad klassid. Suurem koormus õpetajatele - mis viib väiksema süvenemisvõimaluseni (aeg on paraku piiratud ressurss). Suurem koormus ka õpilasele - väljakujunevad sotsiaalsed mudelid on suures klassis "suuremad" nendest, mis tekivad väikestes klassides. Kas laps peab olema stressis selle pärast, kas ta leiab enda koha 36 inimese seltskonnas, kellega teda ei seo midagi muud kui juhus? Ma ei usu, et erakooli väiksemad klassid jätaksid õpilased sotsiaalselt ebaküpsemaks - tekkivad mudelid, mis on sarnased tavakooli omadele, on õpetajate poolt paremini jälgitavad ja kontrollitavad. Konfliktide lahendamine on võimalik ka muul viisil kui tugevama õigusega. Koostöö, teistega arvestamine. On see halb?
Miks pole Audentes tegelenud sellega, et kooli põhiväärtuseid laiemale avalikkusele selgitada? Miks peab alles nüüd, kui olukord on kurb, hakkama tegelema müütide murdmisega?
Jah, on lapsevanemaid, kes arvavad/loodavad, et raha eest saab kõike. Nemad maksavad 1500 krooni kuus ning kool teeb nende üleannetutest lastest inimesed. Mingil hetkel nad näevad, et "inimeseks tegemine" eeldab koostööd kooli ja lapsevanema vahel. Eeldab, et lapsevanem võtab vastutuse. Siit edasi on kaks võimalust - laps kas jääb kooli, kusjuures lapsevanema motiivid on muutunud, või siis võetakse laps koolist ning minnakse uut kooli otsima, kus raha eest lapsevanema tegemata töö ära tehakse. Mina ühtegi sellist kooli ei tea.
Kuidas praegusest olukorrast välja tulla? Postimehes avaldatud arvamus Tartu linnavõimu rumalused pakub välja, et linn peaks toimuva eest osaliselt vastutama. Kunagi sõlmitud leping kinnistu praeguste omanikega ei teeni linna huve. Samuti ei teeni see üldsuse huve - eeldusel, et üldsuse huviks on kvaliteetne haridus.
Audentese omanikud kardavad, väidetavalt, et TEHES-i taga olevate ärimeeste motivatsioon on kinnisvaraäri. Takes one to know one, ütleks mina selle peale. Igaüks vastavalt oma rikutuse tasemele - võib-olla tõesti pole praegused omanikud võimelised mõistma teistsuguseid motiive. Pigem aga kahtlustan ma seda, et tegemist on meedia ning avalikkuse mõjutamiseks välja mõeldud põhjendusega. Kuidagi peab ju pakutud lahendust maha tegema, et see kolmandatele osapooltele (avalikkus) halvem paistaks.
TEHES on teinud Audentese omanikele ettepaneku MTÜ juhatuses osaleda. Koolimaja kasutamiseks sõlmitakse lepingud, mis tagavad seal erakooli jätkamise ning ei luba kortermajade ehitust koolimaja asemele. Audentes sellest pakkumisest väidetavalt ei huvitu. Ometigi oleks neil võimalus juhatuses olles tagada see, et nendepoolne panus (antud juhul 17 miljonit krooni saamatajäänud tulu) ei aita teenida Tartu ärimeeste huve. MTÜ juhatuses võiks/peaks olema ka linnavalitsuse esindaja. Õpetajate esindaja. Jne.
Nüüd siis materdavad Audentes ja TEHES üksteist avalikult ajakirjanduses. Audentest süüdistatakse moraali hülgamises, ebaeetilisuses, kalkuses. TEHES-e motiivides kaheldakse, nende tegevust nimetatakse shantaazhiks. Mis saab edasi?
Kardan, et kui Tartu linn asjasse otsustavalt ei sekku, jääb kooli kolmas lend ka viimaseks.
Mõned viited viimase aja artiklitest:
Audentes: Tartu kinnistu müüme õppetöö jätkajale
Erakooli päästmist takistab hind
Meeritsa, Sõõrumaa ja Lõhmuse megakasum koolilaste arvelt
Meerits: kinnisvaraarendajatele Tartu Audentese kinnistut ei müüda
Omanikud koolimaja hinnas alla ei anna
Mul on hea meel selle üle, et kogu lugu on avalikkuse ette toodud. Teemaga seonduvalt tõstatub mitmeid hariduspoliitiliselt olulisi küsimusi. Mul ei ole aga hea meel selle üle, et ahnus (just sellisena mulle viimase info valguses kinnistu omanike tegevus tundub) võib viia selleni, et kaob üks sisuliselt hästi toimiv kogukond, mille väärtust on raske rahas mõõta.
