meie, eestlased

Margit Sutrop kirjutab oma artiklis, kuidas eestlased ei tea, kuhu edasi liikuda. Vabadus on justkui käes, aga ...

Esiteks artikli kommentaaridest. Mulle jäi mulje, et enamik kommentaare on kirjutatud TÜ-ga seotud isikute poolt, kellel MS-iga sel või teisel põhjusel kana kitkuda on. Seega kommentaare võib lugeda, kuid esimesed kakskümmend neist artiklile midagi juurde ei anna.

Üks küsimustest artiklis on, et miks me ei koondu? Miks ei ole okupatsiooniaja lõpus ning iseseisvusaja alguses taastatud seltsidel seda mõju ja jõudu, mis neil oli enne okupatsiooni?

Minu kaks senti. Okupatsiooniaeg muutis inimesed kahtlustavaks. Naaber võib olla koputaja. Naaber võib veel mitte olla koputaja, kuid temas tärkav kadedus (ametlikult on kõik võrdsed, tegelikkuses aga mitte) sinu uue seinasektsiooni vastu paneb ta tegutsema. Venelased rahvusena on eestlastest mõnevõrra edevamad, mistõttu võib ette kujutada siinsete venelaste rõõmu, kui nad lõpuks ilma kadedat naabrit kartmata oma töö viljadega soetatud varanduse päevavalguse kätte tuua võisid. Oma töö viljad - nii füüsiline kui mõttetöö, nii aus kui mitteaus töö. Igaüks elab nii nagu oskab - nii ka meie, eestlased. Seesama vabadus kui võrdne võimalus hüvesid nautida, millest MS räägib, ei ole meis kahjuks ühendatud arusaamaga, et ühtlasi lasub selle vabaduse kasutamisel meil ka teine vabadus - ebaõiglaste tegude eest karistatud saada. JOKK-mentaliteet on saanud masendavalt valdavaks ja seda juba enne, kui neljatäheline lühend laiema kõlapinna leidis.

Niisiis, inimesed kardavad. Nad kardavad enda mõtteid avaldada, nad kardavad teisi usaldada. See ei tähenda aga, et mõtteid poleks, nende avaldamise jaoks leitakse lihtsalt ohutumad võimalused kui oma nime ja nöoga seostatav jutt. Netikommentaarid on selle ilmingu selge näide - inimesed tahavad tegelikult öelda, mida nad mõtlevad. Ka ülemuste, naabrite, poliitikute, välis- ja/või vähemusrahvuse esindajate, koerajunnide koristamise, aedade lõhkumise kohta. Miks nad seda silmast silma vestlustes ei tee? Ma ei tea. Võib-olla kardavad, et nende mõtted ei lähe kokku nende poolt loodud pildiga iseendast, teiste jaoks.

Mõneti võib olla ebamõistlik oodata, et eestlased väikese rahvusena praegu kokku hoiaksid. Uurimata ja järele proovimata on ju veel nii palju võimalusi, mida lai maailm pakub. Sõber, kellega sa täna kõrtsis mõtteid jagad, võib järgmisel nädalal juba välismaale õppima minna või jäädavalt mõnes välisriigis elada. Me ei tea, millised võimalused saavutatud vabadus meile tegelikult andnud on - ja võib-olla ei kiirusta me just seetõttu kodumaal enda identiteeti leidma. Nagu ka MS nentis - individualistlikud väärtused (mida just mina saan) on hetkel seatud oluliselt kõrgemale ühistest väärtustest.

Mõistlik kah, sest kes need meie oleme? Joodikud, vargad, vägistajad, kasiinosõltlased, liiklushuligaanid, vandaalid, räpased poliitikud, anonüümsed tatipritsijad, rassistid, kõik-on-lubatud ärimehed. Meie, eestlased.