august 2006 Archives

Minu arust on praegu Eesti presidendivalimiste ümber toimuv lihtsalt piinlik. Ma ei mõista ka seda, mis on Ergmas ja Ilveses nii halba ning Rüütlis nii head, et kaks erakonda rahvale näkku sülitavad. Ma mõistan, et poliitiliste ambitsioonide saavutamiseks on JOKK võtted lubatud, kuid praegusele jamale ei ole vabandust. See on selge sigadus ning nii tuleks nende erakondade juhte ka nimetada - sead.

Samas tunnen ma ennast võimetuna järgmistel valimistel midagi korda saatma, sest Eestis on väga suur hulk inimesi, kes ei julge või enam ei oska mõelda ning kes valmistel ajal vaid lubadusi usuvad, olles unustanud tänased sigadused.

Selline jalgadega vastu maad trampimise tunne on.

Kaks kuud autorenti alla 15000 krooni. Auto ei pea olema aastast 2006, eksole. Mootor alates 1,6 ning kere mõnevõrra suurem kui Peugeot 206.

Võimalik, et läheb tarvis. Kui kellelgi positiivseid kogemusi, oleksin tänulik.

Mõnevõrra üllatavalt mõjus üsnagi pingeline nädal hoopistükkis energiat taastavana. Jutt käib siis eelmise nädalal toimunud Oracle Academy Institute 2006 Eesti sessioonist. Lühikokkuvõte Academy projektist sellisena, nagu see Eestis toimus:

- Kohaliku Institute'i piirkonnast valitakse avalduste põhjal välja hulk koole, mis soovivad järgmisel aastal alustada Oracle Academy kursuste õpetamisega. Sel aastal olid osalejad Eestist, Lätist, Ungarist, Serbiast ja Montenegrost.

- Väljavalitud koolide väljavalitud õpetajad osalevad nelja kuu jooksul (sel aastal aprill-juuli) Pre-Institute''s ehk läbivad kursuse materjalid veebipõhise õppe käigus, kusjuures abiks on iganädalased konverentskõned ning kodused tööd. Selle õppe viib läbi adjunct teacher, sel aastal olin selleks mina

- Pre-Institute'i läbinud ning vaheeksami edukalt sooritanud õpetajad saabuvad Institute'i

- Kuue päeva jooksul õpetavad Oracle University õppejõud (sõltuvalt Institute'ist võib neid olla rohkem kui üks) taaskord sedasama programmi, kusjuures tehakse hulganisti grupitöid ning keskendutakse materjalis nendele teemadele, mis on kas olulisemad või keerulisemad

- Kuuenda päeva lõpus sooritavad õpetajad lõpueksami ning selle edukalt läbinud õpetajad saavad tunnistuse ja õiguse programmi järgmisel aastal oma koolis õpetada

- Selleaastase instituudi programmiks oli "Database Design and Programming" ehk ERD-d ja SQL, lihtsalt kokku võttes

- Õpetajaid oli 16 ning KÕIK neist läbisid lõpueksami (mis ei ole sugugi kerge) edukalt

Eelmisel aastal osales sarnases projektis kaheksa Eesti kooli, mille õpetajad osalesid LA-s toimunud Institute'il. Viide eelmise aasta projektile. Sel aastal toimus Institute esimest korda Eestis - sarnaseid kohalikke toimumisi on olnud veel näiteks Indias ja Rumeenias. Eesti õpetajaid oli selleaastases projektis osalemas kahetsusväärselt ainult 1 - ma ei tea, mis on meie koolide probleemiks.

Meeskond "3 Kingz" ehk Paul, Roland ja Kristjan esitlesid ürituse lõpupeol oma ERD-projekti ning teenisid hulganisti kiidusõnu nii Oracle meeskonnalt kui ka õpetajatelt.

Igastahes, väga vahva kogemus, väga vahvad inimesed, väga vahva projekt.

Elumere lainetel aga on nii, et BBC One pealt näidatavad kokandussaated tekitavad tõsist soovi ise midagi head valmistada. Nüüd kui Tallinnas on ka vajalik varustus olemas, on takistuseks vaid laiskus (mis tegelikult tasapisi vähenema hakkab) ning lisasuude puudumine. Ainult endale süüa tehes läheb küll minu plaan "rannahooajaks saledaks" aia taha. Üheksa kuuga suudab ka meesterahvas üsna suure kõhu ette saada.

Paduvaihma ajal, mida täna veidi kogetud sai, on väga mõnus aken lahti teha ja hallides toonides kesklinna jälgida. Õhk on selle linna kohta värske, puhub ka kerge tuulekene ning vihm teeb mõnusat häält. Meri on kah hülgehall :)

Aastavahetus saab praeguse plaani kohaselt veedetud Londonis.

Oracle Academy Institute lõpueksamist said läbi KÕIK osalejad! Jessssss ....

Mõis on küll põmmpea, aga oma iva tema jutus ju on. Milleks suunata ressursse kohta, mida vaikselt välja suretatakse - mitte aktiivse tegevuse, vaid tegematusega. Koondades ressursid kõige elujõulisema "projekti" juurde, on risk küll suur (kõik panused ühel kaardil), projekti omapära arvestades aga on see üsna maandatud risk. Kahtlen, kas Mõis suudab ette näha seda, milliseid nõudmisi elanike hüppeline kasv Tallinnale seab - ja kust võetakse vahendid nende nõudmiste tagamiseks. Minusuguste reeturlike tartlaste Tallinnasse kolimise tulemus on juba praegu näha, elanikke on rohkem, autosid on rohkem, ummikud on tunniajased. Palgad on kasvanud, autod on kättesaadavamad ning ühistransport haiseb. Transpordiprobleemid pole muidugi ainus faktor.

Kõik Eesti teesid korras hoida me samuti ei jaksa, raha ei jätku. Kas on mõtet arendada maanteeliiklust, raudteeliiklust, lennuliiklust? Mõisa loogikat kasutades võiks öelda, et ei ole, võiks keskenduda ühele (ning riskide maandamiseks pakuks ma, et varuplaaniks võiks olla teine).

Näiteks siis:
- arendatakse eelkõige rongiliiklust, ehitades Tallinna ja Tartu vahele kiirraudtee, millel oleks võimalik arendada kiirust kuni 200 km/h. Tulemuseks oleks võimalus liikuda linnast linna 1 tunni jooksul.
- luua mainitud rongiliinil enne lõpp-peatust üks peatus asukohaga Tallinna Lennujaam

Skeemi kohaselt astuks lennureisija lennujaamas olevas rongiterminalis rongile ning oleks tunni aja pärast Tartus. Tallinna elanik astuks rongile raudteejaamas ning temal võtaks reis 10 minutit kauem.

Selge on see, et Tallinna ja Tartu vahel on tarvis liikuda ka eestlastel, mitte ainult turistidel, keda peamiselt näiteks tuuakse, kui liiga pikast vahemaast kahe linna vahel räägitakse. Selle asemel, et suunata X eurot ja Y krooni Tartusse rahvusvahelise lennuliikluse jaoks sobiliku lennujaama ehitamiseks, võiks sama raha suunata rongiliikluse edendamisesse. Lennukiga Tartust Tallinnasse jaksab sõita tunduvalt väiksem hulk inimesi kui rongiga - eeldusel loomulikult, et riik doteerib rongiliiklust.

Tallinn-Tartu maantee jääb paljude omatahtsi liikuvate objektide ning eestlaste mentaliteedi tõttu ikkagi liiga ohtlikuks variandiks kahe linna vahel liikumiseks. Rongiliiklus võiks olla palju tihedam, kui vaadata kahe linna vahel liikuvate busside täituvust. Tallinn-Tartu maantee peab olema, aga see ei pea olema ultramoodne. Rongiliiklus oleks a) turvalisem, b) kiirem, c) eelduste kohaselt keskkonnasõbralikum.

Sarnane kiirrong tuleb käima panna ka Tallinna ja Pärnu vahel - ning sealt edasi Riiga. Ka Tallinn-Tartu rong võib ju idee poolest sõita läbi Viljandi ning Pärnu kaudu Riiga suunduda - või siis Tartust hoopis Venemaale sõita. Ma ei tea, kas Venemaal on kiirrongi jaoks sobilikke raudteid.

Seega, millised on vastuväited teooriale, mille järgi rongiliiklus on kõige elujõulisem (võrreldes maantee ja lennuliiklusega) ning selle asemel, et kõiki kolme hädapärast arendada, võiks keskenduda ainult ühele - täpsemalt siis rongiliiklusele?

Täna algab Eesti, Läti, Ungari ja Serbia õpetajate osavõtul Oracle Academy Institute, mis Eestis toimub esimest korda. Nädal aega pingelist tööd, millele eelnes mitu kuud internetipõhist õppetööd. Lõpuüritus toimub laupäeval. Vahva!

Uuendatud blogimootor. Uuendused võivad viia probleemideni :) Kahtlastest asjadest võib märku anda, e-post on paremas ülemises nurgas. Tänud ja teised tänud kannatlikkuse eest.