Steve Pavlina on koos selgitustega pannud kirja alles eraettevõtjaks saanu 10 rumalust.
Neid punkte, milles temaga nõustuda, on rohkem kui neid, milles mitte. Lisaks - päris mitmed tema poolt kirjeldatud põhimõtted (kuna räägib ta ju suhetest) on kergesti üle kantavad ka isiklikku ellu.
Soovitan mõtiskleda kõhutunde osatähtsuse üle. Üha enam püüan ma intuitsiooni aluseks olevatest mehhanismidest aru saada (ehk pole päris nõus sellega, et inimesel pole viisavalt palju infot loogiliste järelduste tegemiseks), kuid kuni ma pole kõhutunde toimimise põhimõtetest täielikult aru saanud, sobib lihtne kõhutunde usaldamine väga hästi.
Samuti tahaks ma tähelepanu juhtida tema seisukohale, mis olemuselt lihtne ja millega enamik äriinimesi minu arvates nõustuks, kuid mis sageli kahe silma vahele jäetakse - äri tee nende partneritega, kelle puhul on äri seda väärt. Kui kõhutunne/kogemus ütleb, et potentsiaalse partneriga on muret rohkem kui asi väärt, siis jäta asi sinnapaika. MInu paariaastane kogemus eraettevõtjana toetab seda seisukohta.
Pluss - leping on tõepoolest paber, ei midagi enamat. Kõik see, mis oluline, "sõlmitakse" inimeste vahel ning kui sellel tasandil asjad hapuks lähevad (tihti juhtub seda siis, kui kõhutunnet ignoreeritud on), on lepingust vähe kasu. Meie ärikeskkonnas, kus eetikat on vähe ja kuraasi palju, on leping siiski piisav alus kohtusse pöördumiseks ning asjaliku juristi leiab ka mõistliku hinna eest. Olukorda aga, kus kohus mängu tuleb, ei soovi lepingu sõlmimise ajal, ma usun, keegi.
