jaanuar 2006 Archives

Tänane veidi kummaline, alguses hästi alanud ja õhtuks väga segaseks pööranud päev päädis sellega, et sõitsin (õnneks väikese liiklusega tänavas) südamerahuga vastassuunavööndis ning kirusin vastutulejaid, et miks nad valel pool sõidavad ja et mis riigis nad omaarust liiklevad. Go figure.

Olgu see siis britilembus või lihtsalt kokkujooksnud juhe, igastahes meenus täna ühest blogist loetud lause londonlaseks saamise ning friikartulite ainult äädikaga söömise seoste kohta. Tahan kah friikartuleid, nii vähe kui ma neid söön, äädikaga süüa. Uurisin sellise pilguga täna Rimi äädikariiulit, leides sealt küll eri sorti vahvaid isendeid, kuid mitte seda traditsioonilist malt vinegari, mis justkui peaks eriti hästi friikatele sobima. Uurisin netist asja kohta järele - juba pikemat aega on malt vinegari asemel kasutatud tavalist, karamelliga värvitud äädikat. Oletan, et ka Suure Saare söögikohtades reeglina just seda pakutakse ... samas ei ole tolle tavalise äädika maitse kaugeltki seesama, mis meie tavalise äädika maitse (mis lapsepõlvest sülditüki pealt meeles ... vrrrrrh *väristab õlgu*).

On keegi ehk katsetanud kohalikus kaubandusvõrgus pakutavaid äädikasorte friikartuli-isuse pilguga? Või suisa malt vinegari müügil märganud?

The ADF return to Cargo

Ohh tahaks Londonis olla sel ajal. Cargo on mõnus klubi ning Asian Dub Foundation ... noh ... ADF on samuti väga mõnus.

Einoh, olgem ausad, ma olen juba mõnda aega olnud Epu blogi lugeja. Tekst on huvitav ning isiklikumat laadi kirjeldused on just seal kombekuse piiril - üle piiri ei minda, kuid avameelsuse puudumises kah süüdistada ei saa. Igastahes positiivne.

Hiljuti alanud kolimine uuele aadressile on tekitanud äraütlemata põneva olukorra - uue blogi esimesel, automaatselt loodaval sissekandel (pealkirjaga Hello World!, kuidas muidu) on hetkeseisuga 35 kommentaari. Mainin veelkord, tegemist pole sisulise, vaid tehnilise testpostitusega. Kommentaatorid on uue pesa omaks ja üle võtnud enne seda, kui blogi autor ise sinna jõudnud on.

Fenomenaalne.

I'm a Porsche 911!

You have a classic style, but you're up-to-date with the latest technology. You're ambitious, competitive, and you love to win. Performance, precision, and prestige - you're one of the elite,and you know it.

Take the Which Sports Car Are You? quiz.

Kas Postimees on ajakirjandus või uuriv ajakirjandus?

Lihtne oleks ju välja uurida, kas Hendrik Agur, kes hiljuti GAG-i direktoriks määrati, omab vajalikku haridust või mitte. Teada on, et pedagoogiline staazh tal puudub, kuid nagu üks kommentaatoritestki mainis, võib selle asendada juhtimiskogemuse ning pedagoogika-alaste kursuste läbimisega.

Tänane artikkel Postimehes: Sotsid kangutavad Gustav Adolfi gümnaasiumi uut direktorit

Mind ei huvita, kes direktorit kohalt kangutavad, olgu need siis sotsid või väikesed rohelised mehikesed. Mind huvitab see, kas direktorina töötaval inimesel on olemas vajalik (ja seadusega nõutav) kogemustepagas. Kui ei ole, siis on kaks võimalust - antakse kas hea põhjendus, miks inimene siiski sellele kohale sobib (ma ei välista, et pedagoogilise töö kogemuse puudumisest hoolimata võib olla tegu ülimalt võimeka direktorikoha täitjaga), või siis vabastatakse inimene ametist.

On ainult 1 sort pakiteed, mida ma vabatahtlikult joon ja selleks on Yorkshire Gold.

Tänasel jahedal hommikul näiteks on see tee vägagi omal kohal. Omadus, mille poolest see erineb enamikest teistest teedest, on kangus.Ühest pakikesest saab kruusitäie jooki, mis ka reumahaige postitöötaja tantsu lööma paneks. Vägamõnus.

Ka enamikke teisi teesid on võimalik valmistada kangelt, kuid see pole see. Nimetatud tee on kangena loomupäraselt maitsev (ehk inglise (ja ka poola :D) stiilis suurem pakike (mida lusikaga välja peab õngitsema, sest niidikest pole) on just paras).

Võrdlus, mis mu peas tekkis, oli mokatubakaga. Paberist kotike (tee, tubakas) ning sellest saadav "kaif" võrdlemisi pikaks ajaks.

Baarikapis ootab mul oma järge kaks pakki mokatubakat, mille Venemaalt kaasa tõin. Idunnowhy. Ma ei kujuta end hästi ette, mokk töllakil, tubakat kaifimas.

The test of whether people love what they do is whether they'd do it even if they weren't paid for it-- even if they had to work at another job to make a living. How many corporate lawyers would do their current work if they had to do it for free, in their spare time, and take day jobs as waiters to support themselves?

Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus otsib oma meeskonda arendusosakonna juhatajat

Perche?

Miks teismelised blogi peavad ning oma pilte netti hindamiseks riputavad

Mida teha olukorras, kus (silma järgi) seitsmeaastane poisike, kes koos sama vana sõbraga Rüütli tänaval pingil istub, sinu lähenedes üles tõuseb ja kuldkella müügiks pakub?

- Kas te soovite osta?
- Ei, aitäh.

Ma vastasin mõtlematult ning nüüd on veidi imelik olla. Oleks justkui pidanud ... teistmoodi reageerima.

Kuidas olla vähem realist ning rohkem toetav?

Kontekstid: töö, kool, lapsed, noored.

Niisiis, armsad staazhikad blogijad. Lõpetage ilkumine, palun.

Jah, rate.ee kasutajate blogisissekanded on täis maailmavalu ning harjumatult paljud neist on alkoholist läbi imbunud. Üllatus üllatus - selline ongi noorte elu aastal 2006. Jah, sissekanded on tihti ülepingutatud, kuid seesama ülepingutamine toimub igapäevaselt ka kaaslastega suheldes, mitte ainult veebis kirjutades. Kirjas on see, kuidas nemad maailma näevad, mis omakorda on lastud läbi sellest filtrist, mis kohendab isikut teiste arvamuse jaoks vastuvõetavaks.

Arvan, et enamik neist, kes praeguseks sel teemal sõna on võtnud, ei kiida kogu rate-kultuuri heaks ning kasutavad praegu teemat, milles nemad justkui eksperdid (olles praeguseks bloginud pool aastat, aasta, kaks) taaskord oma pahameele väljendamiseks. Saage sellest üle! Oleks juba aeg.

Sellel, et rate.ee on noorte hulgas fenomenaalselt populaarne, on omad põhjused ning neid ei maksa kokku võtta üldistusega "noored on lollid ja nõmedad". Uue võimalusena lisatud blogifunktsioon on vaid üks mitmete võimaluste seas. Kui mõnda aega tagasi lisandus igale rate.ee kasutajale omadus "feim", siis oli siit-sealt kuulda vaid üksikuid turtsatusi. Võib-olla on selle põhjuseks omakorda orkuti fenomenaalne populaarsus igas vanuses eestlaste hulgas, sealhulgas "vanad" blogijad, ning tähele ei maksa panemata jätta ka iga orkuti kasutaja nime taga ilutsevat sõprade arvu. On seegi ju omamoodi "feim", kas pole?

Noored, kellele on antud võimalus, teevad praegu esimesi ettevaatlike samme. Sellest, mis on blogid, on neil sama ähmane ettekujutus kui meie blogiissidel ja -emmedel enne seda, kui nemad selle raske töö ette võtsid. Enamus seni tehtud sissekandeid on sisutühjad katsetused keeles, millel eesti keelega vaid kergeid sarnasusi täheldada võib. Enamik kasutajaid loobuvad suure tõenäosusega blogisissekannete tegemist peale paari nädalat - see ei ole piisavalt fun. Kindlasti on ka neid, kes jäävad blogi pidama ning kelle eneseväljendusoskus seeläbi tasapisi paraneb - isegi kui teemadeks on nädalapikkuste suhete lõppemisest tingitud eluisu kadumine ning alkoholi liigtarbimine. Kohati arusaamatuks muudetud eesti keele sõnad ei ole midagi rate-kasutajatele spetsiifilist - samamoodi keelt "kohandades" suhtlevad omavahel ka noored britid, ameeriklased, prantslased, venelased ...

Ühel hetkel saab edevus edevusest võitu ning keeleuuendaja tiitlist loobutakse selle nimel, et rohkem inimesi sissekandeid lugeda oskaks. Näiteks.

Mitte keegi ei sunni auväärt staazhikaid blogijaid rate-kasutajate maailmavalulisi sissekandeid lugema. See on hoopis teine maailm, millest võib-olla oleks kindlam eemale hoida, kui see selliseid paanikamomente tekitab, nagu "päris" blogidest lugeda võib. Ega endast erinevate inimeste mõistmine ei olegi õnne aluseks - lihtsam on silmad kinni pigistada ning oma maailmas edasi pusida või siis põlastavalt ilkuda ning enda üleolekut näidata.

Küsimus, millele enda jaoks aeg-ajalt vastata tuleb.

Kas on mõtet tegeleda küsimustega/asjadega/teemadega, mis laiemas plaanis on (tunduvad) perspektiivitud, kuid antud ajahetkel endale sisemist rahuldust pakuvad?

Kas keskenduda asjale X, mis on vajalik ja keskmist eneseteostusvõimalust pakkuv, või hoopis asjale Y, mille tulemuslikkus on asjaolude mittemuutumisel (mis ei ole aga 100% kindel) kaheldav, kuid mille protsess on vaimseid väljakutseid pakkuv ning rahuldusttekitav?

Kas tegeleda konkreetsete, kuid paraku tihti rutiinsete ülesannetega, mille puhul tulemus on käega katsutav, või hoopis teemadega, mille eluiga on lühem ning rakendatavus (seega ka down-to-earth praktiline väärtus) kaheldav, kuid mis nõuavad ekstensiivset ja intensiivset "väikeste hallide rakkude" kasutamist?

Mis tüüpi inimene valiks asja X ... ning mis tüüpi inimene asja Y?

Talvine Peterburi ootab mind 23-25 veebruar.

Mõnus.

The starting salary for a qualified teacher in Scotland is now £22,860. One advert by the executive for teachers showed a mocked-up exam paper with the question: "A teacher in London buys a spacious semi with a lovely big landscaped garden. True or false?" House prices in Scotland are 50% lower than in the south-east, the ad then points out.

Main courses

• Sausages with macaroni cheese, sweetcorn and peas


• Shepherd's pie with carrots and cabbage


• Chicken stir fry with oriental crispy veg and egg noodles


• Lamb casserole with mash


• Roast pork with apple sauce, steamed veg and little roast potatoes


• Fish and chips with peas and corn


• White fish baked under a cheese crust


• Sausages and chips with soft onion rings and roast tomatoes


• Mexican mince with rice, tortilla chips and cheese


• Fish pie with carrots and cabbage


• Chicken breast with bulgar wheat, raisins and ratatouile


• Roast turkey with sauce, steamed veg and little roast potatoes

Vegetarian options

• Macaroni cheese


• Vegi pie


• Veg casserole


• Goats' cheese souffléé


• Vegi sausages with soft onion rings and roast tomatoes


• Veg Mex casserole


• Vegi pies with carrots and cabbage


• Baba Ganoush

Desserts

• Fresh pineapple with caramel sauce


• Jaffa cake jelly


• Greek yoghurt with pear


• Chocolate mousse


• Fruit salad

School signs meals deal with local pub
Crooked Billet school lunch menu

Tahtsin tagantjärele veelkord öelda tänusõnad Oliverile, kes minuga PÖFF-i raskel ajal :) vapralt kaasas käis ning tänu kellele selle aasta festival sõbralikum tundus, kui eelmised.

Ma ei saa jätkuvalt aru sellest, mille alusel lastakse läbi ja hinnatakse Looduspildi ja Fotokala fotosid. Ning ei, minus jutus ei kõla kibestumus, sest ma ei pea elu eesmärgiks saada kummaski portaalis keskmiseks hindeks vähemalt 4,5.

Ühesõnaga ... vaadates pilte, mis on lehe moderaatorite (kõlab reidilikult, ma tean) poolt üles lubatud, vajub tihti karp lahti. Miks sellist saasta üles lasta? Selles mõttes et kompositsiooni ei ole, värve ei ole, momenti ei ole. Keskmine hinne liigub 1 ja 2 vahel. Samas mõnede fotode puhul, kus kõik eelpoolnimetatud reeglid on "täidetud" ehk pildi väärtus tundub nullilähedane, on keskmine hinne ligi 5 - ning kommentaatorid ohivad õndsalt, et küll on tore pilt ja et nemad on kah seda looma/lindu/putukat jahtinud või lilleõit makrotoruga pildistanud, aga ei ole veel NIIIIII(I) head tulemust saanud.

Ühelt poolt hinnatakse justkui fotot kui sellist - justnimelt kompositsioon, värvid, kvaliteet. Kui moment on hea kuid pildi kvaliteet nigel, tulevad madalad keskmised hinded. Olgu, arusaadav. Teiselt poolt hinnatakse aga justnimelt momenti - ei ole ei kompat, ei värve ega kvaliteeti, aga põder/part/sipelgas vaatab vallatu näoga objektiivi ja kohe on keskmine hinne taas ligi 5.

Mille alusel kommentaatorid väärtustavad momenti? Et kui endal on kunagi peale tundidepikkust lumes vedelemist, et saada kätte foto kepslevast hirvest, gangreeni tõttu jalg maha võetud, on kepsleva hirve pilt koheselt 5 palli vääriline, kui aga kogemust peputpidi sipelgapesas istuda puudub, siis maadlevate sipelgate pilt on "kompa puudumise" ja "selle häiriva kõrre" tõttu koheselt 1 palli väärt?

Ma hindaks kodumaised fotoportaale rohkem, kui enamike sinna lubatud piltide puhul tekiks wow-efekt (kuna moment on super) või tõsine huvi pildistamistingimuste vastu (kui tehniline lahendus on tugev). Paraku aga on enamik pilte siiski parimal juhul "harju keskmised" ning moderaatorid töötavad paikapanemata (või tegelikkusele mittevastavate) reeglite järgi. Kahju.

INFOTEHNOLOOGIA PROJEKTIJUHT (Rahandusministeerium)
IT ARENDUSPROJEKTIJUHT (Justiitsministeerium)
VARAHALDUSE JA INFOSÜSTEEMIDE TALITUSE NÕUNIK (Justiitsministeerium)

Elu muutub huvitavaks. Aasta algus - uus struktuur? Vbla Sepp viskab vihje, mis "hinnaklassi" nende meeskonna projektijuhid jäävad.

Tallinnas käies on tihti teadmatus selle osas, kuhu võiks sööma minna.

Tallinlased, avitage. Millised kohad (kesklinna piirkonnas, aga võib põms ka kaugemal) on sellised, kuhu tasuks sisse astuda kas toitvaks ja maitsvaks lõuna- või õhtusöögiks ning kus hinnad kohe hinge kinni ei võta?

Taandunud haigus on tekitanud suuremat sorti isu. Tuleb piiri pidada, tuleb piiri pidada.

No pagan küll. Tahan osta poest kohupiima - seda päris kohupiima, aga leti juures on erinevates suurustes ja värvitoonides esindatud lahja, väherasvane, dieet-, rasvatu ja krt teab veel mis tüüpi pehmendatud penoplastimass.

Tahan päris kohupiima!

Vahepeal õnnestub, vahepeal mitte.

Lugesin täna EPL-ist uudist selle kohta, et Gustav Adolfi gümnaasiumi uus juht Hendrik Agur alustab lennukalt. Märkasin, et mees võeti tööle ilma igasuguse õpetajakogemuseta, kuid tegemist peaks olema niisama vahva selliga. Võib-olla ongi, eks näeb. Üllatas mind selle juures veidi täiesti süüdimatu suhtumine ametlikesse nõuetesse, mis direktori kohale kandideerijatele seadusega ette on nähtud. Aga olgu.

Ambitsioonikas nagu ma olen, leidsin end mõtlemast - aga miks mitte mina? Mitte niivõrd sel moel, et "pagan küll, väga oleks tahtnud" vaid pigem "hmm, huvitav võimalus". Ja siit mõtlesin edasi.

Millest me siis õigupoolest räägime, kui kõne all on samasooliste inimeste abielud? Mis on see, mida me mõistame abielu all? Moraalist ja eetikast on igalühel oma arusaam - sõltuvalt ametikohast tuleb laiemalt levinud arusaamu aeg-ajalt omaks võtta, reaindiviidi kohustab selleks vähem asjaolusid. Samasooliste abielu justkui riivab paljude moraalitunnet, aga miks ja kuidas täpselt? Ka õigustunnet tundub see riivavat, miks muidu võetakse sõna sellise institutsiooni seaduslikkuse üle.

Kas saame üldse rääkida samasooliste inimeste abielu seaduslikkusest või ebaseaduslikkusest, kui me ei ole andnud abielu kui mõiste definitsiooni? Minu arvates ei saa. Kindlasti tuleks seejuures aga lahus hoida ilmalik ning religioosne abielu - ühte juhivad seadused, teist aga kindla usugrupi tavad.

Defineerigem - mis on abielu?

21. augustil aastal 2004 kirjutasin sellest, milliseid asju oleks vaja. Eelmise aasta viimasel päeval leidsin rõõmuga, et kõik kirjapandu on olemas. Kommentaarides mainitud naine mudeliaastaga '79 või '81 on küll puudu, aga eks ta ole soovina ka mõnevõrra abstraktsem kui eestlaetav pesumasin, eksole.

Teeme nii, et uus aasta algab täna. Eilset päeva ei ole olemas. Väga hea. Aitäh.