august 2005 Archives

London is a rich city ... food, women, gold ... I say we take London NOW!

27. oktoober - 2. november

Ja kui veab, siis enne seda 21. - 25. oktoober Moskvas. Kui veab.

Tänane pargikõne ...

Projektijuhtimist saab teha nii- ja teistmoodi. IT projektide puhul on üsna tavapärane, paraku, et tähtajad venivad ning et algselt määratud tähtajaks lõpeb üliväike protsent projektidest.

Projekti käigus on mõistlik kõiksugu probleemidele ka põhjused leida ning tekkinud muredest õppida, et edaspidi oleks võimalik sarnaseid olukordi vältida. Mõistlik on teha vahekokkuvõtteid, analüüsida ja uuendada jooksvalt põhiriske, pidada lisaks algsele ka realistlikku ajakava, mis sisaldab kõiki muutuseid, mis projekti jooksul ilmnenud.

Üldiselt peab aga eeldama, et projekt sujub - ning projektijuhi ülesandeks on tagada projekti sujumine. Kui ühest või teisest ressursist hakkab puudus tekkima (aeg saab otsa või on eelarve lõpukorral), tuleb olukorrale ka adekvaatselt reageerida.

Üks tegevus aga, mis pärsib mõistliku projektijuhtimise rakendamist, on "jumalik sekkumine". Tegemist on juhatuse ebamõistlikult suure osalusega projektijuhtimisega seotud probleemide lahendamisel.

Kui arendaja ei ole lubatud tähtajaks saatnud uut versiooni, võtab nendega ühendust tellija juhatuse esindaja, minnes sel moel mööda mitmest vahepealsest juhtimistasemest.

Kui projektigrupi liikme töökohustuste hulk on liiga suur ning mõned asjad jäävad unarusse, tegeleb sellega juhatuse esindaja, jättes jällegi vahele mitu vahepealset juhtimistaset.

Kui projekti tähtajad venivad (sest inimressurssi on vähem kui vaja või on kusagil tekkinud ootamatu pudelikael), tegeleb olukorra lahendamisega juhatuse esindaja, jättes juba väljakujunenult vahele mitu vahepealset juhtimistaset.

Selline tegevusviis viib tihti sihile, kuid võrdlemisi kalli hinnaga. Projekti olukord selle või teise probleemi osas paraneb peaaegu alati, kuid tegelikkuses on tegemist mitte projektijuhtimisega planeerimise ja analüüsi teel (ehk millegagi, mida on võimalik planeerida ning millest on võimalik õppida), vaid pideva jõumeetodil probleemide lahendamisega, mis aitab küll ühes konkreetses situatsioonis, kuid jätab kõrvale tekkinud probleemide tegelikud põhjused ning ei võimalda peaagu mingit analüüsi.

Sellisel moel kujuneb projektist pidev tulekahjude kustutamine, kus projektijuhi ülesanded muutuvad iga kirjeldatud olukorraga üha hägusemateks. Projektijuhtimine ei ole vaid see, et inimese X nimi on dokumentatsioonis projektijuhi tiitlit kandmas, vaid tegemist on siiski sisulise tööga, mille olulisteks osadeks on planeerimine, valest planeerimisest tingitud probleemide lahendamine ning nende tekkepõhjuste analüüs selliselt, et edaspidi oleks võimalik selliseid olukordi vältida. "Jumalik sekkumine" nullib analüüsivõimaluse.

Kas ja kuidas annaks sellises olukorras midagi ette võtta? Palju sõltub projektijuhist - kui aktiivselt ja argumenteeritult suudab ta oma positsiooni juhatusele selgitada. On arusaadav, et sellistes tingimustes ei saa projektijuht oma tööd teha parimal võimalikul moel, vaid peab leppima määramatusega. Force major. Kindlasti nõuab see projektijuhilt ka mune, et õigel ajal juhatusele probleemidest teada anda - nii on võimalik koostöös reageerida enne, kui hilja. Jättes aga asjad omaette arenema, loovutatakse juhtroll kellelegi kolmandale, kelleks suure tõenäosusega saab projekti eest laiemas plaanis vastutav juhatus.

Enn märkis kunagi, et tõenäoliselt ei ole luksuskorter see, mis mu meeli rahustab. Luksuskorter kui asi, ehk, veidi üldistades. Korter korteri pärast pakuks tõepoolest rõõmu vaid "tapmise" hetkel, edaspidi, kui pea juba söödud, oleks see vaid koht, kuhu raha suunata. Samas korter kui praktiline abivahend parema elujärje saavutamiseks on teine lugu.

Asjadega kipub üldse niimoodi olema. Endalegi üllatuseks leidsin, et asjade omamine per se ei muuda mind rõõmsamaks. Tundub, et olen aja jooksul mingil määral muutunud, sest varem justkui muutis. Küll aga omandavad asjad minu jaoks väärtuse läbi praktiliste kasutusvaldkondade - lähenemine, mida ma pean ülimõistlikuks, kuid mida ma siiani olen peljanud endale omistada. Kaamera, olgu see nii hea või halb tahes, maksku see nii vähe või palju kui tahes - selle tegelik väärtus ilmneb selle rakendamisel ning soetamiseks kulutatud rahasumma suurus on pigem paratamatu - kallis hind ei oma väärtust iseeneses (vot see on miski, mis on minus muutunud). Sama lugu rattaga - maksku see 3000 või 30000 krooni, pole suuremat vahet - peamine on, et sellega saaks sõita nii, nagu mina tahan või vajan.

Soovide ja ihade rahuldamine on jätkuvalt päevakorrapunkt number üks, kuid omal huvitaval moel - ei püüdle enam asjade omamise, vaid omandamise ja kasutamise poole. Üheks põhimõtteks on see, et kui midagi teha/kasutada/omada, siis teha seda korralikult. Kui käia tennist mängimas, siis pigem käia jooksvalt ka treeneriga mängimas, sest see on hea tehnikale. Kui fotosid teha, siis tasapisi süviti fotograafia olemusse suundudes, mitte lõputult niisama klõpsides. Samas - eksperimenteerides. Fotograafia on turvalisem valdkond eksperimentide sooritamiseks kui näiteks mägirattasõit, kuid ega viimasegi sisuks vaid asfaldi kündmine ei saa olla.

Vahepeal, võib-olla oleks õigem öelda isegi, et tihti jääb puudu kas ajast või viitsimisest asju põhjalikult teha, peamiselt viimasest. Aeg on see, mida vajadusel ikka leiab. Samas ei saagi ju eeldada, et kõike kohe saab - rahulikult ja põhjalikult tuleb edasi liikuda.

Eilne päev algas 4cl Bacardiga. Võite isegi arvata.

Võrrelda tuleb ennast tippudega. Niimoodi on alati, kui võrdluses põrud, sellest ka midagi õppida, mis aitab sul paremaks muutuda. Teadlik võrdlus endast nõrgematega on pelk enesepettus.

Kuulutus siin

Eelmisel nädalavahetusel sai üsna ootamatult seatud sammud (õigem oleks ehk öelda Fordi rehvid) koos M-i ja O-ga Pärnu poole. Club Tallinnas toimus Sounds of HipHop nimeline üritus, mis ühtlasi hooaja lõpupeoks Pärnus. Sellest nädalast on klubi taas Tartus.

Paar sõna üritusest. Peaesinejaks oli Inspectah Deck, keda oli vaatama ja kuulama (ning ka katsuma) tulnud ca 900 inimest. Päris suur mass, mis hoidis turvamehed pidevas ja aktiivses tegutsemises. Mitmed asjad on minu jaoks arusaamatud - näiteks see, miks peab ilmtingimata esinejat katsuda saama, või et miks peab inimväärikust unustades ning nõrgema soo esindajatele mükse jagades esimestesse ridadesse trügima. Klubis töötavate turvameeste ametist saan ma nüüd mõnevõrra paremini aru. Ega Inspectah koos oma kompanjoniga nende tööd muidugi ka kergemaks ei teinud - mehed otsustasid ükshetk lihtsalt lava pealt maha astuda ning rahva sekka minna. Arvestades sellele eelnevat trügimist võib vaid ette kujutada, milline möll lahti läks. Pärast uuesti lava juures riime pildudes lubati turvameeste kaitsemüürist läbi vaid mõned neiud ... ning foorumites ei saa mühkamid aru, et miks neid ligemale ei lastud ning neiusid lasti. Doh.

Öö sai veedetud linnast väljas mererannas, üsna huvitaval kombel, kusjuures. Hommikul otsisime mõnusama rannariba ning mina sukeldusin lainetesse, kaaslased kõhklesid ning otsustasid kaldale jääda. Meri oli oodatult jahe (kuid samas soojem, kui kartnud olin), ainult tuul oli kergelt krõbe. Igastahes, linnukese sain kirja (olin endale juba kevadel lubanud, et pean sel aastal Pärnu kandis vette saama) ning tuju hea.

Kummalgi päeval me Steffanisse ei jõudnud - laupäeval oli järjekord tunniajane, pühapäeval veelgi pikem. Leppisime alternatiividega, kusjuures O soovitatud tex-mex söögikoht oli päris hüva.

Nädala algusest olen aga võidelnud jahedast meretuulest või pagan teab millest põhjustatud nohuga. Paar päeva vabatahtlikku koduaresti teeb imesid ning tegelikult on nohu ilmade jahenedes tavapärane külaline, ehk siis ei midagi üllatavat.

Homme siis Battle'i soojenduspeole ning laupäeval võib-olla ka Artificial Intelligence'i CT-sse kuulama. Eks näis.

WARM UP party

Meeletu soojenduspidu toimub Extreme BATTLE '05 ametlikus klubis "Veerevad Kivid"
(Narva mnt. 25a - endine Manhattan)

22.00 - 03.00

DJ-d Rafu, Robineero, Kaptern Tulevik, Smaddy.

Pilet: 25.- (osalejatele) / 40.-

Something has to be done, but nothing too original, because hey, this is Hollywood.

L.A. Confidential - lihtsalt vaadake see film ära. Mina vaatasin.

Laupäeval CT-s Pärnus. Ei oleks ennast kokku võtnud ja minema hakanud, kui poleks pakkumist tehtud. Kui kõik hästi läheb, siis paari päeva pärast juba lähemalt.

CV Online kuulutus

Film, mida ootan.

The Chronicles of Narnia: The Lion, the Witch and the Wardrobe

Trailer 1 (jutt ja making of) ning trailer 2.

Kui leiad netist kenade piltidega hotelli Londoni heas piirkonnas, kus kahetoalise ruumi ööpäevane maksumus on 800 krooni ringis (või vähem), siis tasub selle hotelli nimi otsingumootorisse sisse toksida.

Kensington Edwardian Hotel

Laupäev, 3. september - Trehv (Narva mnt. 25a, Tartu)

CLASH

Viimase paari nädalal hommikumuusikaks on mul Aphrodite. Millised biidid, milline jõud! Muusika, mis ei aegu.

Wulffmorgenthaler

Angels and Demons, eksole.

Lisaks barbaarsustele tegelevad mu vanemad ka tõuküülikute aretamisega.

Pakkuda on küülikupojad.

Kellel huvi, võtke palun ühendust meiliaadressil kaimar@ut.ee või telefonil 51 13 468.

Tõug: päss, vanemad Soomest
Sünd: 25.05.2005, 7 poega pesakonnas
Vaktsineeritud: jah
Hind: 600 krooni

Allpooltoodud pildid on tehtud 3. juulil. Pildile klõpsates avaneb suurem versioon.

#2 | Sugu: emane

Taaskord on pakkuda küülikuliha. Üks lihakeha kaalub umbes 2 kilogrammi ning kilohinnaks on 70 krooni. Tartus, Põlvas ja nende linnade lähiümbruses on võimalik organiseerida ka tasuta kohaletoomine.

Kellel huvi, võtke ühendust e-posti aadressil kaimar@ut.ee

Audioscrobbler on nüüd tuntud kui Last.fm

Saidi näol on tegemist muusikat armastavate inimeste suure kommuuniga. Natukene Flickr-i moodi, mis omakorda fotohuvilisi koondab.

Last.fm pakub allalaadimiseks (vähemalt) kaht tüüpi rakendusi - plugin tarkvarale, millega kasutaja muusikat kuulab (näiteks Winampile) ning "raadioprogramm", mis võimaldab kuulata muusikat, mida näiteks kuulaja maitsega sarnase maitsega Last.fm kasutajad kuulavad. Iga enda arvutis (kusjuures saab kasutada sama kasutajanime ka mitmes arvutis) mängitud loo kohta saadetakse info kesksesse serverisse, kes siis koostab statistikat - paneb kokku edetabeleid, otsib sarnaseid muusikahuvilisi jne. Samas - kui ei taha midagi alla laadida, siis ei pea laadima. Lisaks on olemas grupid (aga loomulikult), soovitused uue muusika avastamiseks jms.

Eestist on praeguseks registreerunud kasutajaid üle 500. Minu jaoks on keskonna põhiväärtus see, et pakub võimalust uut muusikat avastada. Võimalik muidugi, et nende andmebaas on otseühenduses artistide liidu omaga.

Injuries aside, what kid is going to sit in a chair and relax with a heavy hardcover, 9-inch-by-11-inch compendium?

Tänases Postimehes on artikkel Tartu Ülikooli juures tegutseva Õppekavade arenduskeskuse töö tulemustest. Valminud ning minu arvates kiirustatult veebis avalikustatud õppekava üldosast on artiklis välja nopitud paar ebaolulist punkti, mille üle koheselt ka kommentaarid lõkkele löönud on. Neid lugedes tundub, et enamik lugejaist ei ole aru saanud, kelle töö tulemustest juttu on - tegemist on aastaid oma tööd põhjalikult teinud arenduskeskuse projektiga, mitte ministri poolt loodud töörühma omaga. Ehk siis - projekt, mida praegu lugeda saab, ei ole mitte kahe nädala, vaid mitme aasta töö tulemus.

Artiklis mainitud sõnalise hinde kasutuselevõtust esimeses kooliastmes - erakoolides kasutatakse seda lähenemist juba mõnda aega ning minu hinnangul on see mõistlik. Sõnaline ehk arusaadav hinnang mõjub positiivsemalt ka negatiivse töötulemuse korral, kui numbritega sildistamine. Viimane lähenemine paneb tahtma just "4" või "5" saada, mitte "tubli" või "väga tubli" olla. Seal on vahe sees.

Reps kirjutab nii ...

Praeguseks on komisjonil valminud riikliku õppekava üldosa tööversioon, 10. augustil tulevad selle arutamiseks kokku riigikogu erakondade esindajad. Augusti lõpus kogunevad ka vene kogukonna esindajad, kellega arutatakse üleminekut eestikeelsele õppele.

Kuu teisel poolel saadetakse täiendatud tööversioon koolidele ja sotsiaalsetele partneritele, kellelt oodatakse tagasisidet 20. septembriks.

Ainerühmade töö esmased tulemused valmivad 15. augustiks ja lähevad ekspertidele hindamiseks.

[...]

Ainekavade lõimimine on kavas lõpetada 1. jaanuariks, misjärel saadetakse koolidele arvamuse avaldamiseks korrastatud õppekava tervikversioon.

Mina loen siit välja, et töö, mille kallal näiteks TÜ õppekavade arenduskeskus on aastaid tööd teinud, sai sellel fantastilisel grupil valmis paari nädala-paariga? Ainerühmad vajavad aga lisanädalat, et oma kava kokku panna ... ma ei kujuta seda kõike ette, kohe üldse ei kujuta. Kogu kava valmib aga napi viie kuuga? Omades ettekujutust sellest, kui keerukad on õppekavad per se, ning kui sellest, kui keerukas on analüüsida teise riigi õppekava (tsiteerides Repsi: "sest kõik riiklikud õppekavad arvestavad konkreetse riigi eripärasid, sotsiaalseid olusid ja üldtunnustatud väärtushinnanguid"), siis ei suuda ma mõista, mis töö see tegelikult on, mida moodustatud komisjon teeb. Tõmmatakse praegusest õppekavast eri ainetes iga viies teema maha?

Aaaaaargh ...

Peale veebist leitud reisikirja lugemist tundsin hingest taaskord rahutust. Okei, konkreetne sihtkoht on pigem kellegi teise mälestustemaa, mitte minu oma ... see aga ei muuda soovi sinnakanti minna väiksemaks, pigem lihtsalt teistsuguseks. Paari postituse eest mõtisklesin Ukrainast, nüüd Taga-Kaukaasia ...

Esimene tõsisem mõte, mis tekkis, oli vajadus vene keel taas käppa saada. Nagu ka itaalia keel, for that matter. Siis võiks mõneks ajaks kohustused unustada ja elu tundma õppida.

Võib-olla aga pole ma lihtsalt oma praeguse eluga rahul ning eelistaks pigem rahulolu tõstmiseks piisaks pelgalt mugavustega korterist kesklinnas, mingi põhjusel aga kipub soov päris mujale liikuda domineerima. Nooruse uljus?

Hetkejäädvustused, inimesed, kohad +1
Kunst -1

Oracle koolitus, Los Angeles, juuli 2005

L 06.08.2005 kell 20:00 Tartu Ülikooli Botaanikaaed

LERA GEHNER BAND (St. Petersbourg)
LERA GEHNER (vokaal), ALEKSEI POPOV (saksofon), ALEKSEI DEGUSSAROV (kitarr), ALEKSEI NIKONOV (klahvpillid), VLADIMIR KOLTSOV-KRUTOV (bass), NIKOLAI MIRONOV (löökpillid)
Funky & acid jazz.
Tõeline südasuvine energiapomm!
Pilet 100.- (60.-)

Oracle Academy:
Database Fundamentals Course Outline
Database Programming Course Outline

Millises koolis ja millises mahus see õpetamisele läheb, pole veel kindel.

Üks koht, kust ei maksa asju osta, on Adorama. Kui saaga läbi saab, kirjutan pikemalt, kuid kokkuvõttes võin öelda, et nii ebaprofessionaalset ja ebaviisakat (hoolimatut?) suhtumist pole ma varem ühegi netipoe puhul kohanud.

Ukrainasse tahaks reisile minna. Kuuks ajaks umbes, võib-olla isegi veidi pikemaks ajaks. Või siis alustuseks nädalaks, et esimesest ehmatusest üle saada. Reisiks omal käel ringi, külastaks erinevaid linnasid, prooviks sealsest elust ja kultuurist aru saada. Kuu ajaga ju jõuab?

Eile sai vaadatud ära Fantastiline nelik. Mulje sama, mis Maailmade sõja puhul - kergelt kesine, aga ega paremini kah poleks teha saanud. Võinoh, OK, Spielberg oleks võinud siiski vähemalt üritada.

Enne kinnominekut sai käidud uues trendikusele püüdlevas söögikohas nimega Cafe Truffe, mis asub vana Postimehe raamatuäri ruumides.

Crap.

Kirjeldame pikemalt. Sisekujundus püüab olla hubane, kuid suured aknad otse tänavale pluss sellega kaasnev ülevalgustatus eeldaksid pigem midagi Creppi laadset. Toit ei ole halb, vähemalt minu kuum seafileesalat ei olnud (hinnaks 62 krooni), kuid portsion on võrreldes teiste söögikohtadega (näiteks Crepp) väiksem ja söök ise siiski mõnevõrra maitsetum. Ja mulle isegi ei meeldi Crepp eriti. Võimalik, et magustoidud on neil head.

Omaette tase on aga ettekandja. Kaaslane palus temalt frappe-t, sai aga coca-cola. Maitses, et veenduda - jah, tõepoolest, tegemist oli coca-colaga. Kutsus ettekandja, et asja selgitada ... ning too raius "Te ütlesite koka. Ma kuulsin, et te ütlesite koka". Ja nii edasi. Kahepeale suutsime me teda siiski veenda (või tüdines ta lihtsalt ära?), et telliti midagi muud kui see, mis lauale toodi. Ei ole meeldiv kogemus. Võib-olla kehtib ka siin see reegel, et kuue kuu pärast vaatame - kui koht on alles, võib uuesti proovida, ja kui ei ole alles, siis pole ka kahju.

Piltlikult siis. Tekkis üks mõte, mis igati loogiline ja selge, aga tahaks enda jaoks kirja panna.

Kui vanasti piisas lapsevanemate tavade, huvide ja eelistuste edasiandmiseks sellest, kui nad lastega koos olid, siis nüüd tuleb rohkem vaeva näha. Kui vanasti hakkasid lapsed (teoreetiliselt) huvituma samast muusikast ning kirjandusest, mis nende vanemadki (sest nad olid igapäevaselt selle sees), siis tänapäeval tuleb igalt poolt peale nii palju alternatiive (kasvõi see, et peamiseks muusikamasinaks pole mitte papa grammofon vaid MTV/VIVA/FTV), et lapsed saavad rohkem ise valida ja otsustada. Küsimus tekib, et mille alusel - kui siiani olid abiks tavad, siis mille abil tänapäeva lapsed oma eelistusi seavad?

Sama teema on ka kasvatusega - kui varem piisas vanemate autoriteedist selleks, et mõte kohale toimetada, siis nüüd peavad ka lapsevanemad oma otsuseid ja põhimõtteid selgitama, sest nad konkureerivad lugematu arvu võrdväärsete allikatega (eriti arvestades seda, et lapsed kipuvad teatud vanuses tihti üsna mässumeelsed olema, mis teised allikad nende jaoks autoriteetsematekski muudavad kui vanemad seda on).

Selline mõte siis.

[...] Seega hakkas kogu põhi- ning gümnaasiumihariduse suunda määravat riiklikku õppekava koostama juba kolmas töögrupp [...]

Sealne lemmik: http://www.mugrootbeer.com/

Millised võiksid olla kolm põhjust, miks korteri üürimise asemel korter liisingusse võtta, kui eelduste kohaselt toimub umbes aasta pärast suuremat sorti elukohavahetus?

"[...] Filosoofias on plaanitud 14 tudengi asemel tulemas aga 91. [...]"

Filosoofia filosoofiaks. Mina isiklikult arvan, et õpetamise tase ülikoolis kukub kolinal. Inimvõimetel on piirid ja kui erinevatele erialadele võetakse planeeritust/arvatust üle viie korra rohkem tudengeid, siis kusagilt peab see süsteem kärisema hakkama. Kust võetakse õppejõud? Kas Oxbridge'i lähenemisest vastupidises suunas liikumine on õigustatud?

You have successfully submitted Academy Institute Exam 2005 on 29-Jul-2005 01:49 PM.
Score - 90 %
Status - Passed
Time Spent in Academy Institute Exam 2005 - 00:45:13
Offering - Database Programming with SQL - Teacher