Oktoobri lõpus rongi (ja ca 20 õpilasega) Moskvasse. Soovitusi või hoiatusi?
[Listening to: Tutti Frutti - High Contrast - High Society]
[Listening to: Lovesick - High Contrast - High Society]
Oktoobri lõpus rongi (ja ca 20 õpilasega) Moskvasse. Soovitusi või hoiatusi?
Ajend: Kursus: Photoshopi pilditöötlus edasijõudnutele
Tulem: Graafika, MHG, 2003/04
Ehk siis esimene samm õppematerjalide jms ülesriputamisel (võinoh, antud juhul siis pigem index-faili tekitamisel).
Tänasest lisandus hundule senise üheksa ameti kõrval veel ka kümnes (eelmine kümnes, nälg, nihkus veidi kaugemale). Täpsemalt siis hakkan kaks korda nädalas meie kooli tulnud norra noormehele matemaatikat õpetama. Inglise keeles. Nagu mainiti, on nüüd võimalus oma CV 28. leheküljele üks kirje lisada. Päriselt aga tundub see olevat väga väärtuslik kogemus. Pool aastat kindlasti, edasi vaatab, mis saab - võib-olla suisa õppeaasta lõpuni. Tõenäoliselt, tegelikult.
See aasta on aga viimane selline. Kalender on liialt nõudlikuks muutunud - kui temaga ei arvestata, hakkab jonnima. Usun, et suudan kõiki kohustusi praegu veel hallata, kuid ainult teatud eesmärkide nimel. Inimfaktorit hakkab vähemaks jääma ning see morjendab mind veidi. Kui ma juba oma õhtused istumised kolm nädalat ette kalendrisse kirja panen, on asjad vist liiga karmiks läinud.
Loo saamislugu ma ei tea, kuid mõjub ... värskelt (© Oliver).
Link siin: Treat Me Mean, I Need The Reputation
Postimees: A. Le Coq toob taas müügile tumeda õlle Tõmmu Hiid. Õlut joon minimaalselt. Ei maitse. Newcastle on hea, aga kallis. Tõmmu Hiid oli omal ajal (jah, isegi mina mäletan seda) aga võrdlemisi pädev õlu. Päris huvitav.
Peaaegu iga kord, kui ma näen mõnes filmis looma kuritahtlikku tapmist, muudab see mind väga kurvaks. Võib-olla on asi selles, et neid tapmisi esitatakse selliselt ... tundeliselt, kuid ei pruugi, sest filmis sarnaselt esitatud inimese tapmine minus tugevaid emotsioone ei tekita. Välja arvatud siis, kui tegemist on lapsega.
Täna hommikul äratas mind telefonikõnega üks mu õpilastest, kes oli oma eileõhtuste tegevuste tõttu hätta sattunud. Olen pikemat aega olnud seisukohal, et üks olulisi funktsioone minu kui õpetaja puhul on see, et minu õpilased tunnevad, et saavad ja võivad minu poole pöörduda, kui nad mingisse jamasse satuvad. Selleni oleme nüüd siis jõudnud.
Üks võimalus on näiteks see, et pakkuda võimalust alla laadida rindu suurendavat mobiilihelinat.
Kui ma vaatasin Postimehe poolt viidatud (sõnades muidugi, URL-i lisamine on müstiline tegevus ja täiskuuneljapäeva pole ammu olnud kah) Juuksestuudio veebilehel olevat hinnakirja, leidsin, et juuksuris mittekäimine on täiesti ratsionaalne tegevus (tegematajätmine). Ning et ilkujaltel "pole juuksuri jaoks raha vä, hõh-hõh" on alust niimoodi küsida küll.
/me ennustab, et varsti lähevad moodi potisoengud.
Teisipäev ja kolmapäev möödusid koolitustähe all.
Milliseid koolitusi oled sina läbinud ning kuidas oled nendega rahule jäänud? Milliseid koolitusi tahaksid läbida (Villupoisi müügikoolitus ei lähe arvesse)?
Pixel.ee-st saadud viide. Vallatu :)
Selleks, et saada kätte USA-st tulnud postipakk, mis sisaldab raamatuid ja CD-sid, tuleb teha järgmist:
1. Faksida UPS-i Eesti esindusse isikuttõendava dokumendi number, juhul kui peale EL-iga liitumist ei ole väljastpoolt EL-i pakke saanud. Teha seda vähemalt 2 päeva enne pakile järele minemist.
2. Sõita Tartust Tallinnasse.
3. Otsida Kesk-Sõjamäe tänavalt ülesse UPS-i ladu. Marssida pärast mõningast ekslemist sisse sellest uksest, mis näeb välja, justkui oleks see mõeldud suurte pakkide jagamiseks, mitte aga paberimajanduseks.
4. Täita UPS-i esindaja juhtnööride kohaselt tollideklaratsioon.
5. Minna täidetud deklaratsiooni ja teiste UPSionult saadud paberitega tollipunkti (sealsamas, lihtsalt teine kuut)
6. Oodata, kuni tollitädi ja UPSionu kahepeale vajalikud andmed sisse toksivad, märkides "no-tehku-siis-süsteem-korda"-tollitarkvaras alusdokumendi liigiks ohtlike jäätmete transpordidokumendi.
7. Võtta tolltädi käest saadud paberid ja püüda lõpututest koridoridest otsida üles tolli kassa. Selle käigus kõndida mööda laohoonet edasi-tagasi, sest ustest, kust saab sisse, ei tohi enam väljuda.
8. Maksta umbes 4000 kroonise paki eest 576 krooni tolli- ja käibemaksu.
9. Saada uus paber (järjekorras vist seitsmes) ning püüda leida tagasitee UPSionu juurde.
10. Ulatada paberid onule ning saada teada, et punktide 2-8, pluss 9 asemel oleks võinud tellida paki Tartusse ning maksta selle teenuse eest 118 krooni.
B&N-ist, kusjuures, tellisin ma paki kodusele aadressile, mitte Tallinnasse Kesk-Sõjamäe 10.
Aitäh.
Õpilastel valmib tundide käigus erinevat laadi vahvaid "asjakesi" - peamiselt siis visuaalselt vaadeldavad. Tekkis idee, et võiks need ka veebi üles riputada - kas siis kõik, mis tehtud, või valiks paremad välja. Kas siinsed lugejad huvituksid sellistest asjadest - ja kas te viitsiks ka arvamust avaldada, kui midagi vahvat leiate?
Eile toimus HHH. Illusioonis. Nii palju enda õpilasi pole ma ühelgi peol varem kohanud. Kummalise tunde tekitas.
Tänasest taas Mõrvad Midsomeris. See teeb mind väga rõõmsaks.
Lõpetasin koristamise. Lähen magama.
Raamatud ja plaadid jõudsid kohale. USA-st Tallinnasse jõudmiseks kulus neil ... vähem kui 2 täistööpäeva. Minu arust on see väga hea tulemus. Tublid olete, seltsimehed Barnes ja Noble, tublid. No ja UPS kah muidugi oli tubli. Vist.
Nüüd on ainus probleem selles, kuidas ma paki kätte saan. On teine UPS-i tollilaos Tallinnas ja ootab, et ma sinna järele läheks ning maksud ära maksaks. Miks nad seda Tartusse ei saa saata :-/ Järgmisel nädalal on Tallinnasse minek plaanis küll, ehk siis järgmise nädala kolmapäeva õhtul saan ma uusi raamatuid juba riiulisse/lugemislauale paigutada. Positiivne.
Esiteks olen ma oma auto peale pahane. Või enda peale. Vist pigem enda peale. Suutsin täna veidi enne viit (mis siis, et tööpäev ametlikult viieni kestab, ummikud algavad pool tundi varem) jääda Riia mnt-l asuva Abakhani poe juures "teele". Ehk siis masin andis otsad. Põhjus oli kohe selge - kütus otsas. Et ma päris blondiini muljet ei jätaks - näidiku järgi oli paagis veel ca 5 liitrit kütust ning ma liikusin tankla poole. Tanklani (UnoX) jäi ... umbes 500 meetrit. Kuna Riia mnt on kesklinnast eemale suundudes mäkketõusev, ei jõudnud ma masinat ka tee äärde lükata ja nii see seal seisis, ohutulede vilkudes. Vanemad olijad on mulle varemgi rääkinud, et see auto niimoodi petab, aga kus ma, noor uljaspea, siis neid kuulan. Autojuhtide "viisakust" nägi kah - tee ju kaheraline. Need, kes minu auto sappa olid sõitnud, tahtsid kõrvalritta ümber reastuda, aga lasti neid sinna siis jee. Suva sellest, et suunatuli vilgub ja soov ilmne - suvalt pannakse edasi ning mõned üksikud andsid ümberreastujatele võimaluse, tihti "tal on vist kõvemast plekist masin kui minul, lasen parem ette" kaalutlusel, tundus.
Hädast päästis ülemus, kes vastutulelikult kohale sõitis ja mind tanklasse lohistas.
Teiseks sügelen ma üle keha (ja selja taga telekas käivad jutud seente teemadel ...). Tegelik põhjus aga allergia, mis nüüd jälle välja lõi. Kusjuures ma ei teagi, mis see põhjus konkreetselt on - väiksena ei kannatanud ma rõõska piima (mida viimasel ajal olen saanud vabalt tarbida), mõned aastad tagasi põhjustasid sarnaseid vaevusi viinamarjad. Paari viimase päeva jooksul olen mõlemat piisavas koguses tarbinud, nii et nüüd siis mõtisklen ja kriipsutan erinevaid toiduvariante mõttes maha - krõbuskid piimaga hommikuti - ei! viinamarjad kandikult - ei! Nii jääb mulle hommikuks vaid pakendatud kiivitarretis, mis tegelikult küll igati hea maitseb, kuid kõhu siiski võrdlemisi tühjaks jätab, isegi kui seda mitu totsikut korraga ära süüa.
Püüan ennast mitte väga ära kratsida (mis on paganama raske) ning pühendan ülejäänud õhtu köetud ahju soojas (ahjusoojas?) toas kooli-paberimajandust korraldades. Ja väiksena tundus mulle, et armastan paberitega mässamist ...
Ehk siis 26. jaanuaril on nad Eestis. Mõnes mõttes läks R.E.M-i hullus minust mööda (kuigi "noorus" jäi just sellesse aega), samas on neil siiski lugusid, mis seonduvad heade mälestustega. Vahepealne loominguperiood jättis kahtlase mulje, aga uuemad lood on jälle päris head olnud, minu arvates.
Teistkordselt Brüsselis käies sai külastatud üht hästi mõnusat pizzeriat, kus pakutav kõige rohkem ehk La Dolce Vita stiili meenutas. Ainult et parem.
Tükk aega oli minu Wish Listis Barnes&Noble poes 22 eset. Tänase (tegelikult küll eileõhtuse) seisuga neid seal enam pole - teisipäeval hakkab pakk kõigi eelduste kohaselt Eesti poole liikuma.
Pluss siis ports asju MV-le ja MT-le.
Piraaja mainib peavoolu blogisid ning toob näiteks minu oma. Peavool - mainstream? Mismõttes siis?
Tartu miitingust ja Sultsi-poisist.
Oled sa kindel, et lapsed ei saanud aru, miks protestiti? Kas sa küsisid nende käest, pruunkaru? Ajakirjanikud loomulikult ei küsinud, see oleks tähendanud, et peab oma paksu tagumiku toimetuseuksest välja manööverdama.
"Kuna pesapallikinnast ja palli ei leitud autost ega ka meeste kodust, võis üheks noorte mõjutamise vahendiks olla pesapallikurikas," ütles Siniväli.Amatöörid.
EPL - Veerand teismelistest suitsetab kanepit
Gizmodost leidsin lingi päris asjalikule CD-hoidjale. Tundub ... ülimalt praktiline.
Ma olen kah haige. Külmetus. Nohu ja kaasnevad nähtused. Pähh.
Käisin täna Elionis, et saada endalegi ADSL-stardikomplekt odava raha eest. Nagu karta oligi, modemeid neil tõepoolest pakkuda ei olnud. Diil, mida nad pakkusid, oli see, et saaks kasutatud modemi ilma rahata (garantii 6 kuud). Või siis ootaks, kuni tuleb sats uusi modemeid. Nomaeitea ... 45 krooni kuus maksta modemi järelmaksu pole mingi suur raha, aga tasuta modem on vist ikkagi parem variant, seega läksin seda teed.
Sults on "meie mees". Esiteks paneb homod paika (ükski normaalne inimene ei ole ju homo - kõtt, veidrikud), teiseks toetab õpilasi, organiseerides/toetades meeleavaldusi. Stiilipuhtusest on puudu veel vaid dressid, mida igapäevaselt kanda.
Põhimõtteliselt oli minu arvates tegu väga mööda üritusega. Kohale tulid õpilased, mitte koolijuhid. See on üks märk sellest, et ettevõtmine oli halvasti läbimõeldud. Ka Tartu koolides on probleeme palju-palju, nii et Küllo Arjakase väide "Aga koolijuhid on alalhoidlikud ja see, et nad on kriitilised ministri või ministeeriumi suhtes, ei tähenda, et nad ise tahaks sõita Tartusse" on pehmeltöelda kummaline. Ei olekski olnud vaja kohale sõita, oleks piisanud kohale minemisest.
Õpilased, kes kohal olid, ei adunud (artiklitest ja reportaazhidest saadud info põhjal oletusi tehes) absoluutselt seda, milleks selline üritus. Jah, protestime - aga mille vastu? Jah, võitleme - aga mille eest? Kuivõrd on üldse mõeldav, et koolide direktorid koos õpilastega ühise rinde moodustavad?
Ma ei tea, kui suurt rolli Sults kogu selle ürituse organiseerimises mängis. Üks Postimehe kommentaatoreid mainis, et "Maha tehakse ikka neid, kes midagi teevad". Mina ei ole sellega antud juhul nõus. Sults ei ole see, kes midagi teeb. Sults lahmib. Ma võin eksida, kuid ma arvan, et need Sultsi kooli õpilased, kes mõelda viitsivad, ei lähe tema aktsioonidega kaasa. Pimesi järgida ning arvata, et on vahva, kui dire möllab, on muidugi kah variant, kuid see ei vii kuhugi.
Ma ei ole tõesti siiani aru saanud, mis oli selle meeleavalduse eesmärgiks. Mis oli see, mida taheti näidata või mille eest/vastu võidelda? Need, kelle meeleavaldus see olema pidi - koolijuhid - kohale ei tulnud. Tulid vaid toetajad, kelle stiimuliks polnud mitte tegelik võitlus, vaid see, et saaks pulli teha ja tundidest vabaks. Ei, ma mõistan seda küll, kuid tegemist pole tõsiseltvõetava protestiaktsiooniga. Ka ettevõtmise üldine ideoloogia oli kahtlane - kasvõi need laulud, mida seal mängiti ja kaasa lauldi. Põgene, vaba laps. Eestlane olen ja eestlaseks jään. Mida on? Mis seos on viimasel ja teistelgi laulva revolutsiooni aegsetel lauludel meeleavaldusega haridusministri vastu? Kui paljud õpilased, kes seal osalesid, olid nende laulude esimese laulmise ajal juba sündinud võiet kui palju mäletavad nad tolle aja sündmustest?
Tahaks võtta seisukohta, aga ei oska. Üritus ei jätnud tänu oma ebamäärasusele ja ilmsele mõttetusele mingit muljet.
Jah, probleeme on palju. Jah, minister Maimets on teinud mõningaid valesid valikuid. Jah, kõike võiks teha hoopis teistmoodi (paremini/halvemini). Meeleavaldused iseenesest ei ole halvad. Halvaks muutuvad need siis, kui püütakse nende abil ja osalejaid ära kasutades saavutada hoopis midagi muud.
antti []: ja mandarin on olemas LOL
kaimar: lollakas
kaimar: :D
antti []: nu kuule, ma ei soovitanud sulle isegi klassikalisi toidukohti nagu kiirsöökla "Atlantis", tudengisöökla "Barclay" ja restoran "Bistroo"
ROFLMAO
Kella kolmeks oli pilt ähmane ning peale nelja oli juhe koos. Peale tööpäeva lõppu vajusin koheselt koju, kus sain paar tundi magada, misjärel ennast juba inimesena tundsin. Noh, niipalju kui minu puhul see füsioloogiliselt võimalik on, eks.
Kella kaheksaks läksime Mältsiga Kersti poole soolaleivale (Opera pizza, arbuus, viinamarjad, mälestused enne meie saabumist ärasöödud melonist) ning umbes kümne paiku lahkusin mõnusast seltskonnast homsete tundide materjali üle vaatama. Vahva, kas pole.
Igastahes on nüüd nende asjadega ühel pool, ülesanded valmis ning uni silmas. Taas. Lootsin küll täna leida aega veidi pikema jutukese kirjutamiseks eilse nõmeavalduse teemadel, kuid tundub, et ülesanne lükkub edasi homse peale.
Artikkel ka Postimehes.
Jabur. Nõme. Mõttetu. Debiilne poliitiline propaganda. Noored keskerakondlased võiks ennast kollektiivselt süüdata. Kuidagi uskumatult jabur ettevõtmine.
Kuna meil töö juures aknad just jõe poole ning seetõttu kostis kogu möll kenasti koju kätte, sai osa päris paljust. Isamaalised laulud. Lisaks soovitati vabal lapsel põgeneda. Vanainimesed (kuulmise järgi) skandeerisid jaburusi rütmis tata-tata-tata-taa. Siis jälle isamaalised laulud (eestlane olla on uhke ja hää ...). No mida kuradit?
Joelilt on ilmunud uus artikkel: It's Not Just Usability
Even though text messaging has a ghastly user interface, it became extremely popular with the kids. The joke of it is that there's a much better user interface built into every cellphone for human to human communication: this clever thing called "phone calls." You dial a number after which everything you say can be heard by the other person, and vice versa. It's that simple. But it's not as popular in some circles as this awkward system where you break your thumbs typing huge strings of numbers just to say "damn you're hot," because that string of numbers gets you a date, and you would never have the guts to say "damn you're hot" using your larynx.
Kellel aega ja viitsimist (Mihkel, Paul, keegi veel?), võib mõelda EENeti poolt korraldataval arvutijoonistuste võistlusel osalemisele.
Teemad:
Loodus ja keskkonnakaitse
Säästad või saastad?
Ei taha prahikolliks!
Keskkonnavihje 1313
Eesti metsa viimane puu
Kasvuhoonegaasi tootja portree
Sport ja olümpiamängud
Medalisära ei kustu
Spordipäev
Kiiremini, kõrgemale, kaugemale
Doping ja sport
Laupäeval lähen jooksma
Täpsem info siit.
Kirjutab meile Postimees. Et 12-15 12-25 % kallinevad rattad siis. Millest ma ei saa aru - hetkel on näiteks Saksamaal rattad odavamad kui Eestis (või on mul vale info?). Saksamaa on mõnda aega juba Euroliidus olnud. Nii ... millise loogikaga muutuvad siis meil müüdavad rattad veel kallimaks?
Mõtlesin tükk aega, kas panna see link üles või mitte. Otsustasin panna. Kellel närvi ja tahtmist, võib seal leiduvaid videosid vaadata. Annab ehk ettekujutuse tänapäeva meelelahutusvormidest.
Lisa: hakkasin eile õhtul mõtlema, et mis neist noormeestest edasi saab. Milline on nende tulevik? Kas nad muutuvad ajapikku "normaalseteks" ning videodes nähtu on kõigest üks võimalus puberteediealistel ennast välja elada (nagu keegi ka kommenteeris, hea et ei süsti), või on nende meelest selline tegevus võrdlemisi normaalne? Arvestades seda, et lehel on toodud ära ka kuttide täpsemad andmed, on kaheldav, kas neist kunagi avaliku elu tegelasi tuleb (selleks peaks nad väga patukahetsejalikud olema, ma usun). Ma ei tea, mulle ei tuleks pähe (lõdva) noku otsa topitud kondoomiga mööda linna ringi lipata või "äratuseks" kellegi tagumikukarvad põlema panna või siis tema noku tolmuimeja torusse imeda (kui ma õigesti aru sain, mis toimus). Nimetades rõvedamaid. Võiet viskaks surnud muti voodisse. Või valaks jumalteab mis soga teisele silma. Loetelu jätkuks.
Jääb siiski küsimus - mis neist saab? Kui sellised teod on "normaalsed" poisikeste tembud nende jaoks, siis on üks tulevikutee (ei, ma ei tea, mis see on lihtsalt tegemist on ühe võimalusega). Kui need teod on nendegi jaoks "ekstreemsed", siis on võimalik teine tulevikutee. Millised need teed aga on? Mida teevad need noormehed 10, 20 aasta pärast? On nad siis veel meie seas?
Esmaspäeval näitab TV3 Seabiscuit nimelist filmi. Meeriklastele läks see vist päris hästi peale, seega kasvõi oma arvamuse kujundamiseks oleks mõistlik vist ära vaadata.
Eile sai vaadatud ära Van Helsing (hea, et ma 80 krooni selle peale ei kulutanud) ning pool Master and Commanderist (igav ... iiiiiigav). Võib-olla olin ma liialt väsinud.
Valitsus tahab sõjakooli avada (Delfi).
Peaminister Juhan Partsi sõnul peaks riigikaitselise kallakuga kool olema tavakoolist suurema distsipliiniga ja selle õpilasteks sobiksid riskilapsed, kelle adrenaliinivajadust aitaks kool rahuldada.
Pedagoogid kohvikus (tannu pilt)
Antti viitas Priimäe artiklile tänases Postimehes. Alguses mõtlesin, et kommenteerin, siis mõtlesin, et suva, siis aga, et ikka peaks. Hingele jäi veidi.
Esiteks ametisse astumisest ja ettevalmistusest. Haridusministreid vahetatakse tihedamini kui käpikuid. Igalühel neist on suhtumine I have a dream, mida nad siis jõudumööda ka realiseerida püüavad. So far, no good. Eesti haridussüsteem on sügaval pees. Ministrid pole muidugi põhisüüdlased, kuid nende juhtimise all on tehtud palju lollusi, mis koolitöötajaid - õpetajaid, ehk siis neid, kelle õlul lasub reaalne töö ja vastutus, aastate jooksul muserdanud on. Olen tähele pannud, et parem ära luba, aga ole asjalik, kui et luba, aga ära täida oma lubadusi. Ei maksa ajada lolli iba palgatõusust, kui ei ole kindel, et see tuleb. Ja kui on selgeks saanud, et lubadusi täita ei suudeta, ei maksa eksitus maskeerida. Ausus maksab. Samas nõuda suurte plaanide olemasolu enne, kui inimene ametisse astub, on kah rumal. Ideaalolukorras ehk mitte, seal oleks see väga asjalik (ja ainuvõimalik), kuid reaalsus on midagi muud.
Üldharidus peab andma teadmisi, mis, esiteks, on õiged ja, teiseks, muutumatud.
Anttiga rääkides väitsin, et tänapäeva Eesti koolisüsteem on paljuski sarnane kümne või enamagi aasta tagusega. Üks olulisemaid põhjuseid selleks on minu arvates kaader. Ei, ma ei ütle midagi halba meie õpetajate kohta, seda mitte. Mida ma silmas pean, on see, et olemasolev vanema generatsiooni õpetajaskond on esiteks õppinud õpetama kindlal viisil, ning viinud õpitut ellu aastakümneid. Kas oleks siis õige süüdistada kedagi nende teadmiste rakendamises, mida on õpitud ning mis on töötanud? Mulle tundub, et päris suur osa õpetajatest ei suuda seda uut lähenemist omaks võtta.
Mis on see uus lähenemine? Pean silmas just seda, et faktiteadmistele pööratakse vähem rõhku ning olulisem on teadmiste rakendamise oskus. Kasvõi näiteks sellesama ajaloo õpetamise suurim miinus minu jaoks on olnud see, et minu arvates ei suutnud õpetajad (õpikute ja ise õpitu toel) luua laiemat pilti ja seoseid. Bastille vallutamise aastaarvu teadmine võib olla iseenesest vahva, kuid kui ma ei suuda leida seoseid selle sündmuse ning teiste sellega seotute vahel (tolle aja kirjandus, kunst (ehk kultuur laiemalt), poliitika, tavad), ei ole mul sellest teadmisest mingit kasu.
Meie üldhariduskoolid on säärase «ühtlase jutu» vabrikud
Üldhariduskooli esmaseks produktiks olgu teadmised, mitte arvamused. Kes vajab Euroopas tühja pea ja piiratud elukogemusega arvajaid?
Ma mõistan, et noorte vastuvõtt kõrgkooli hoiab ära nende sattumise vanglasse, aga sotsiaalprobleeme ei tohiks ometi lahendada haridusprobleemide hinnaga.
Potjomkin, noh, jah. Potjomkin on võib-olla see, et peamiseks haridusteemaliseks küsimuseks on kujunenud õpetajate palga küsimus - ja et justkui kõik mured laheneks otsekohe, kui õpetajad hakkaks kolm korda rohkem palka saama. Unistage edasi. Nagu ma olen ka varem öelnud - palk on kahtlemata oluline ning kui õpetaja ei peaks korteriüüri või -laenu pärast muretsema, jääks tal rohkem energiat oma õpilaste jaoks. Samas on lammutatud nõukogude-aegsele süsteemile juhuslike kavandite järgi ehitatud uus haridussüsteem mäda nii mitme külje pealt, et pelgalt palgaküsimuse lahendamisest ei muutu tegelikult midagi. Kahtlemata tuleks siis kooli uut verd, kuid see veri võib olla võrdlemisi vilets.
Kas ja mida ette võtta? Mältsil ja minul on idee täitsa olemas, eks vaatab :)
Kas vesipiip on sama kahjulik või vähem/rohkem kahjulik kui lihtsalt suitsetamine?
OK, see vastus on päris hea. Järeldada võiks vist siis seda et vesipiibu tõmbamine on põhimõtteliselt ikkagi sama kahjulik, kui sigarettide tõmbamine.
Ja nii ta algaski, viies aasta õpetajana. Aktus oli koolis seekord niimoodi organiseeritud, et hommikupoole oli 2.-8. klass ning lõuna ajal 1. ja 9. klass. Viimased siis meie kooli esimene lend, kes sümboolselt esimese klassi õpilased saali tõid. Üheksandas kolm uut õpilast (neiud), üks poiss tuleb vist kah juurde. Üldine meeleolu oli üllatavalt rõõmus - koolialguse (väidetavat) masendust tugevalt välja ei paistnud. Sügis on rõõmus - taasnägemisrõõm. Tulevane kevad on aga nukker, veelgi nukram, kui eelmised, sest klass läheb laiali. Nagu ka sel kevadel Härmas - olin neid õpetanud vähem kui aasta, kuid sellise meeletult toreda klassi laialiminek ei ole rõõmus sündmus.
Kuna Märdil on täna ka sünnipäev, veedame pärastlõunase aja mõnes vahvas söögikohas hääd-paremat näksides ja juttu vestes. Sügis on alanud.
Milline ilm võiks esimese septembri puhul veel sobilikum olla kui praegune - pime kui öö, väljas sajab, müristab ja lööb välku. Kui kujundlik.
Täiesti teadlikult jätan mõttetu rikkuri mulje. Las olla.
Koolivaheajal (oktoobri lõpp) saan nädalakese vaba aega. Soov oleks Eestist väljapoole saada. Ma tean, et reisieelistused on väga individuaalsed, kuid mida te soovitaksite? Idee on patareisid laadida ja võimalikult vähe muretseda.
